• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Balti Apell, Balti kett kui ime ja tuleviku koostöö mõõt

VES by VES
26. august 2019
A A
38
VIEWS
Jaga Facebook'is

20. august 2019 läheb ajalukku Kadriorus peetud Eesti presidendi kõnega, kus vähemalt meie poliitilises ajaloos riigijuhtide tasandil viidi esmakordselt nii tugevalt kokku Balti apell (23.08.1979) ja sellele kümme aastat hiljem järgnenud maailma vägivallata vastupanu ajalukku läinud Balti kett – 23. augustil 1989.

Seda seost aitas avalikkuse silmis tugevdada asjaolu, et AD 2019 Vabaduse taastamise mälestuskividega tunnustati sel aasta just Balti apelli ja Balti keti korraldajaid. Seega näeme täna ehk paremini, et nagu laulusalmis – metsa taga on mets – siis üks väga julge ja oma ajas ning võimalustes uskumatult julge vastuhakk, mis jõudis rahvusvahelisse meediasse, pidigi sünnitama midagi veel suuremat. 1979 aastal ei teatud veel, palju läheb järgmiseks suureks vastuhakuks aega ja mis võib olla selle läbiviimise hind. 

Balti apell oli neljakümne viie Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus.

Märgukiri oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevale ja see avalikustati 23. augustil 1979. Märgukiri koostati 1979. aasta augustis Leedu ja Eesti vabadusvõitlejate Antanas Terleckase, Julius Sausnauskase, Enn Tarto ja Mart Nikluse koostööna viimase kodus Tartus Vikerkaare tänav 25. Teksti vene keelde tõlkimisel ja keelelisel toimetamisel oli abiks akadeemik Juri Lotmani õpilane professor Ljubov Kisseljova. Eestiga seotud inimeste roll apelli koostamisel kindlasti suurem, kui me saame järeldada allakirjutanute arvust. Eesti poolt kirjutasid sellele ajalooliseks saanud märgukirjale alla vaid neli meest – Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Kuid selle apelli vabasse maailma toimetamise nimel töötasid väga paljud.

 

Nii saadeti 22. augustil 1979 laevaga Georg Ots Tallinnast apell salaja Soome ja jõudis Tallinna sadama rangest piirikontrollist vaatamata vabasse maailma tänu Stockholmis elava eestlase Ants Kippari julgele tegutsemisele. Apelli levikut ja mõju Läänes tugevdas asjaolu, et Moskvas ühines sellega veel viis vene vabadusvõitlejat, sealhulgas Nobeli rahuauhinna laureaat akadeemik Andrei Sahharov.

Balti dissidentide koostatud Balti apell leidis Läänes suure kõlapinna tänu sellele, et juba 25. augustil 1979 avaldas apelli täisteksti New York Times. NSV Liidus püüti võimude poolt teha kõik, et informatsioon Balti apellist vähem leviks. Balti apelli läbimurre Lääne meediasse oli oluline, kuid selle otsene mõju Balti riikides vajas kohale jõudmiseks veel aega.

Nagu on kirjutanud ajaloolane Kaarel Piirimäe – tollase Euroopa globaliseerumise ja integreerumise varjuküljeks oli, et rahvuslus paistis olevat vanas maailmas hetkel nagu välja surnud. Pärast kindral Francisco Franco surma ning Hispaania uue demokraatliku konstitutsiooni vastuvõtmist 1978. aastal oli avalikust poliitikast lükatud kalevi alla (ja põranda alla) nii Kataloonia kui Baski iseseisvus. Šoti iseseisvusliikumine tegi 1980. aastatel vähikäiku. 1979. aastal aitas Šoti Rahvuslik Partei kukutada Tööpartei valitsuse – kuigi sotsid toetasid nii Šoti kui Walesi autonoomiat –, kuid järgnenud konservatiivide pikk valitsusaeg oli äärmiselt ebasoodus.

Rahvaste enesemääramine kui õigus riigist eralduda oli pagendatud postkoloniaalsesse maailma. Enamike Lääne intellektuaalide jaoks oli natsionalism õõvastav ja muidugi väljendas see suhtumine ühtlasi kiivalt varjatud suurriiklikku šovinismi. Balti rahvuslikele liikumistele näis olevat selge, et rahvaste enesemääramisõigusega kaugele ei purjeta.

Balti pagulasaktivistid olid juba aastakümneid püüdnud Balti küsimust siduda kolonialismi ja enesemääramise normiga – vähimagi tulemuseta. Nagu hiljem selgus, hoopis viljakamaks osutusid ajaloolise õigluse ja rahvusvahelise õiguse mõisted.

Mida kauem kestis sõda Afganistanis ja ilmnesid suure impeeriumi sisemised probleemid, kus võimude poolt tehti katse impeeriumi päästa läbi uueks poliitikaks nimetatud perestroika. Kuid eestlastele kodus hakkasid üha enam meenuma meie eepose lõpuread, et ei tohi maha magada aega, mis lubas Kalevipoja naasmist ja oma rahva elu uueks loomist. Mäletan isegi, kuidas püüdsime endale saada ülikooli kevadpäevade plakatit, kus pirrud põlesid mõlemast otsast.

Kindlasti oli neid, kes mõtlesid uuele vägivallatule meeleavaldusele ka enne aastat 1989, sest oli selge, et Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide viiekümnes aastapäev pidi saama tähistatud. Kuid see, mida suutsid Balti riikide rahvad 23. augustil 1989, oli midagi tõeliselt erakordset – maailm polnud midagi võrreldavat näinud – Balti kett (läti Baltijas ceļš ‘Balti tee’, leedu Baltijos kelias ‘Balti tee’) tähendas Baltimaade rahvad rivistusid üle 670 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks, kus osales ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes veerand Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast.

Pole kahtlust, et maailma rabas just see proportsioon Balti riikide rahvast inimketis ning meeleavalduses osalejate tõesti erakordne distsipliin ja rahumeelsus. Läänemaailm, mis oli ikka propageerinud kodanikuühiskonda, oli mõneti shokeeritud, sest sellise sisemise distsipliiniga rahvad pidid olema tõesti võimatu tegema võimalikuks.

Pole siis ime, et Balti kett kanti Guinnessi rekordite raamatusse ja 2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.

Kui Balti apelli ja Balti keti rahvusvaheline tähendus on suhteliselt selge, siis meie ise pole ehk päris lõpuni suutnud endale selgeks rääkida selle sündmuse tähendust meie endi jaoks kodus. Kui lühidalt öelda, siis Balti kett tegi eestlased palju julgemaks, kokkuhoidjamaks. Levis kuulus ütlus – kui mitte täna, siis millal ja kui mitte mina, siis kes. Inimesed tundsid kokkukuuluvust ja õlatunnet, mis tegi rahva eriliselt avatuks, julgeks ja üksteist toetavaks. Kuigi poliitikas tuntakse poliitilise hüsteeria mõistet, tuleks Balti keti ajaga kulmineerunud aega nimetada poliitilise ekstaasi ajaks (meie tuntuim õigusfilosoof Ilmar Tammelo (1917-1982) kasutas analoogset mõistet vaimne ekstaas).

Kui me täna vaatame tagasi Eesti iseseisvuse taas käivitamise ajale ning NSV Liidust väljumise ajale, siis just selline ühiskonna ergastatud olek tagas selle – et me saime vabaks väliselt veretult, kuigi maksime vabaduse eest kindlasti palju hingejõudu ja energiat.

 

Peeter Järvelaid

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
15
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
25
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?