Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo reedel, 25. mail ilmuv aastaraamat paljastab lõplikult Eesti panganduse räpase saladuse: asutuse hinnangul liikus siit aastatel 2011– 2016 läbi 13 miljardi eurot ehk rohkem kui riigieelarve jagu tundmatut päritolu raha. Mis eriti märkimisväärne, mitusada miljonit sellest kuulub idapoolsete riikide, sealhulgas Venemaa relvastööstusele.
See on ilmselt Moldova, Aserbaidžaani ja Venemaa «Laundromati» ehk pesumasinaskeemide lõplik järeldus Eesti puhul. Aastatel 2011–2016 läbis Eesti finantssüsteemi kokku ligi 13 miljardit eurot, mis tuli ida suunalt Briti ettevõtete arvetele siinsetes pankades ning kanti siis kohe edasi, teadmata, kuhu see maandus. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) hinnangul rohkem kui kümnesse juristiktsiooni.
13 miljardit on müstiline summa isegi selle kõrval, millest on Eesti ajakirjanduses varem kirjutatud. Meenutuseks senised teadaolnud juhtumid Eestis: Moldova I rahapesuskeemi 1,8 miljardit, Aserbaidžaani rahapesuskeem 2,5 miljardit ning Moldova II rahapesuskeem umbes 50 miljonit. Aastaraamatust ilmneb, et tegelikult oli Aseri skeem mahukam ning on olemas veel üks n-ö pesumasin: Venemaa skeem, millest käis läbi 7,3 miljardi euro ulatuses raha.
Selle skeemi, nagu ka Moldova skeemi käivitajaks olid Vene finantssüsteemis olnud piirangud, mis ei luba raha otse välismaale saata. Seetõttu mõeldi välja eri võimalusi, kuidas raha sealt siiski välja kantida. Üks neist oligi Moldova kaudu. Teine aga nii, et Vene firmad ostsid eri aktsiaturgudelt aktsiaid või võlakirju, mis on väga stabiilse väärtusega.
Seejärel kandsid nad need üle Suurbitannias registreeritud firmade kontodele, mis asusid Eesti pankades. Sellistele tehingutele kummalgi poolel piiranguid polnud. Järgmise sammuna müüdi aktsiad või võlakirjad uuesti maha ning teenitud raha saadeti kohe edasi – teada on, millisele firmale, aga kes oli lõplik kasusaaja, pole teada. Mõnikord saadeti neid summasid Eesti pankade vahel paar korda, kuni lõpuks jõudsid need ikkagi välismaale.
Danske Pank ja Versopank, kus enamus tehinguid tehti, on nüüd Eesti turult lahkunud või lahkumas, ent vastamata jääb küsimus, kas säärased skeemid oleksid ka praegu võimalikud. RABi juhi Madis Reimandi sõnul seda välistada ei saa.
«Me oleme näinud, et mõne turuosalise arusaam sellest, mis on lubatud ja mis ei ole, erineb oluliselt. Tasakaalupunkti kasumi teenimisel ja rahapesu tõkestamisel nähakse erinevas kohas,» sõnas Reimand.
VES/Postimees