Kaitseväe suurõppusel Siil osaleb tänavu ligi 15 000 kaitseväelast ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast.
Eesti laiapindse riigikaitse toimimist läbiharjutava Siili peamine eesmärk on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võime kontrollimine rahvusvahelises koostöös.
Siilist võtab osa umbes 7100 reservväelast ja kaitseliitlast, 2500 ajateenijat, 2000 tegevteenistujat ning 4200 liitlassõdurit.
Siili tegevused hõlmavad seekord peaaegu kogu Eestit. Peamised manöövertegevused toimuvad Lõuna-Eestis, lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil ja Saaremaal. Õppus kestab kolm nädalat ning jaguneb nelja etappi.
“Sel korral ongi erisus see, et me teeme seda regionaalses raamistikus, kaasates Läti relvajõud ja NATO struktuuri kuuluva põhjadiviisi. Täiendavalt on sel aastal need tegevused ära katmas mitmeid erinevaid domeene ehk me oleme kogu tegevuse sidunud ühiseks tervikuks nii õhudomeenis, mereväedomeenis, infodomeenis kui ka maismaadomeenis,” selgitas õppuse Siil 2022 planeerija kolonelleitnant Erkki Roosnurm.
Siil 2022 kestab kolm nädalat ning jaguneb nelja etappi. 16.–20. maini formeeritakse osalevad üksused, 21.–22. mai harjutavad üksused koostööd. 23.–26. maini peetakse väliõppust peamiselt Lõuna-Eestis, 27. maist 3. juunini korraldatakse lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil.
Lisaks Siilile toimuvad samal ajal Eestis ja selle vahetus läheduses mitmed teised õppused. Läti korraldab õppuse Namejs, mille raames muuhulgas harjutatakse piiriülest koostööd ja juhtimisprotseduure Eesti kaitseväega. USA relvajõudude õppuse Defender Europe raames tegutsevad Saaremaal koostöös kaitseliitlastega merejalaväelased ning viiakse läbi lahinglaskmisi merele. NATO Põhjadiviisi staap korraldab õppuse Knight Legion.
VES/ERR/Postimees
