Ämari lennubaasis avati 15. septembril pidulikult liiklusala, mis on kahe aasta pärast valmiva baasi renoneevimise mahukaim osa.
Ämari baasi liiklusala avasid president Toomas H. Ilves ja kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Ilves nimetas lennuraja avamist nii sõjalise kui ka poliitilise tähtsusega sündmuseks.
Presidendi sõnul loob see kriisiolukorra tekkides senisest märksa parema võimaluse liitlasvägede ja nende varustuse Eestisse toomiseks. “Eesti-suguse väikeriigi puhul on selge, et tõsise sõjalise kriisi olukorras vajame liitlaste abi. Ja selge on ka see, et parimagi tahtmise korral pole võimalik seda abi osutada, kui puudub vajalik infrastruktuur. Olgem ausad, tänaseni on olnud meie võime õhutranspordiga saabuvat liitlaste abi vastu võtta väga piiratud.”
Ka tõi president esile, et kui Ämari lennubaas 2012. aastal lõplikult valmib, on NATO käsutuses üks meie piirkonna moodsamaid õhuväebaase, mis kindlasti aitab kaasa alliansi õhuturbemissiooni efektiivsusele.
“Ämari lennubaasi ehitamine Eesti riigi ja NATO kaasfinantseerimisel näitab kujukalt, et igapäevaelus liitlaste vaheline solidaarsus toimib. Nagu teame, tasus NATO projekti maksumusest ligikaudu 35 protsenti, mis on väga tõsiseltvõetav summa, arvestades, et projekti kogumaksumus on üle miljardi krooni,” kõneles riigipea. “See näitab, et NATO liitlased saavad aru, et uute liikmesriikide julgeoleku kindlustamine on kogu allianssi seisukohast oluline. NATO otsus Ämari lennubaasi ehitust finantseerida on oluline ka see-tõttu, et see tehti oludes, kus NATO eelarve on kalli ja keeruka Afganistani-missiooni tõttu üsnagi kriitilises seisus”.
Ilves pidas oluliseks, et Eesti on suutnud ka majanduskriisi ajal hoida riigikaitsekulutusi kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist piirimail.
Ämari lennubaasi liiklusala avamistseremoonia ajal sooritasid baasist ülelennu ka USA ja Poola hävitajad, mis lennuväljal ka maandusid.
Liiklusala on lennubaasi renoveerimise mahukaim osa. Lennubaasi rajati 2750 meetri pikkune lennurada, valgussüsteem, perroonid ning ruleerimisteed. Lisaks lennuliiklusalale on praeguseks valmis ka hool-duskompleks ning kütuserajatised.
Ämari lennubaasi rekonstrueerimine alagas 2008. aastal. Renoveerimine läheb kokku maksma 1,17 miljardit krooni, millest kolmandik tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.
Täieliku tegutsemisvalmi-duse saavutab lennubaas 2012. aastal pärast navigatsioonisüsteemi ja administratiivala rajamist.
Ämari lennubaas on mõeldud vastu võtma transpor-dilennukeid ja tegutsema õhuturvet teostavate hävituslennukite baasina. NATO kaasrahastab Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ning kütuserajatise ja hoidla renoveerimist ja ehitamist.
VES/BNS
