Foto: Tõnis Org
Eesti on väike riik, ning eriti väikeriigil ei saa kunagi olla liiga palju sõpru. USA on meie kindlamaid liitlasi.
Kõneleja kutsus üles mõtlema Eesti iseseisva riigina eksisteerimise erakordsuse üle.
Ta rõhutas, et iseseisvat riiki ei peaks võtma iseenesestmõistetavana, millenagi, mis on valmis, mille püsimise eest ei pea hoolt kandma ja mida kaitseb juba eelmistel kümnenditel tehtud töö, allkirjastatud lepingud, sõlmitud liitlassuhted.
Ei peaks nägema oma riigis vaid argihüvede tagajat ja teenuste osutajat, vaid ka tunnetama riigi erakordsust, mida ei saa nimetada palju vähemaks kui imeks nii poliitilisest, majanduslikust kui militaarsest aspektist.
Imeks, mille vundamenti on ladunud alates vabadussõjast relvaga iseseisvuse, aga ka au eest võidelnud, okupatsiooniaastatel nii kodus kui võõrsil keele ja meele püsimise eest hea seisnud mehed ja naised, ning kindlameelsed poliitikud kriitilistel hetkedel. Ja loomulikult eesti rahvas, kes on end õigel hetkel suutnud kokku võtta, erimeelsused kõrvale lükata ning piltlikult öeldes samade süte peale puhunud.
Kõneleja osutas sellele, et alati võib võrrelda end edukamatega ning tunda heitumust, kui ihaldatud elatustase ei jõua kätte meie meelest piisavalt kiiresti.
Aga ei maksa unustada ka tagasi vaatamast, kust me 1988 alustasime – okastraadist kodurannas, suletud piirist, vaba mõtte piiramisest, tsensuurist ja muudest nõukogude impeeriumi okupatsiooni toodud “hüvedest”.
Valdo Helmelaid tsiteeris kirjandusteadlase Maire Liivametsa poolt 2009. aasta septembris oma arvamusartiklis 23.09.2009 Virumaa Teatajas kirja pandut: “Maailm vangub probleemide ja vaevade käes, need ei kao kuhugi ka Eestis.
Ent mul pole kordagi kerkinud mõtet, et minu riigis peaks midagi oluliselt muutma. Olen rahul põhiseaduse, parlamentaarse valitsussüsteemiga, demokraatiaga, sõnavabadusega, mida üksteise vastu halastamatult kasutatakse. Mida me küll teeksime, kuidas oma pahameelt kuulutaksime, kui seda poleks?“
Olulist tähelepanu pälvis julgeolekuaspekt. Meie julgeoleku nurgakivi on NATO liikmelisus ja Atlandi-ülesed liitlassuhted. Meie poolt endile võetud kohustuste täitmine. Olla maailmas julgeoleku tootjaks, mitte ainult tarbijaks, on meie kindlustuspoliis.
Olla usaldusväärne rahvusvahelise kogukonna liige, panustada jõukohaselt rahvusvahelistes organisatsioonides ja nende kaudu, ka siis kui probleem on geograafiliselt meist kaugel, hoolitseda liitlassuhete eest. Ning samavõrra usutav heidutus meie kaitseväe ja Kaitseliidu poolt. Kaitseliidu tegevust kutsus kõneleja üles ka toetama, samuti abistama Ukraina rahvast nende vastu alustatud agressiooni tõrjumisel.
Sõnavõtus leidis mainimist ka samal ajal Los Angeleses viibiva Eesti filmi „Mandariinid“ meeskond.
Kõne lõpetas asjakohane õnnitlus sünnipäevalapsele – Eesti Vabariigile.
Christel Strömberg