Viido Polikarpus (arvuti taga) ja Aavo Reinfeldt koos EBSi üliõpilastega. Aavo Reinfeldti foto
Sõitsin järjekordselt bussiga Võrust Tallinna. Olin kutsutud Tallinna Business Schooli (EBSi) loengut pidama. Sain kutse Aavo Reinfeldtilt, oma vanalt sõbralt, kes on professor ja õpetab majandust nii eesti kui inglise keeles. Tema palve oli, et ma kõneleksin oma mitmesugustest kogemustest äri alal Eestis selle rohkem kui kahekümne aasta jooksul, mis ma siin olen elanud. Olin muidugi kohe nõus. On alati põnev rääkida noorte inimestega, eriti veel siis, kui sa suudad neis huvi äratada.
Sõitsin Tallinna päev varem ja kohtusin Aavoga EBSi kohvikus, kus me arutasime minu eelolevat loengut. Õnneks oli Aavol alles minu mälupulk, mille olin
jätnud sinna eelmisel aastal ja mille peal oli minu päikesepargi loeng, mille ma pidasin aastaid tagasi Balti Energia konverentsil. Meie jutuajamise ajal piilus äkki Aavo selja tagant üks tuttav nägu. „See on mu endine tudeng, võib-olla te tunnete teineteist?“ küsis Aavo. See oli Tanel Padar, kes tuli meie juurde. Ta naeratas ja kallistas mind. Tanel on suur eeskuju praegustele noortele ja näitab, kui tähtis on tänapäeval haridus. Samal ajal on ta üks edukamaid Eesti muusikuid, kes on võitnud Eurovisiooni, lõpetanud oma tegevuste kõrvalt juba täiskasvanuna keskkooli ja õpib nüüd EBSis.
EBS täidab ühte vajalikku nišši Euroopas ja teeb seda hästi. Paljud tudengid Euroopas ei saa endale lubada kalleid Ameerika ülikoole, aga nad saavad tulla Eestisse EBSi ja õppida siin inglise keeles. On ka eesti tudengeid, kes õpivad siin inglise keeles, et olla hiljem üleeuroopalisel tööturul võimelised läbi lööma.
Mulle meeldib Aavo rahulik suhtlemisviis oma tudengitega. Ta tuletab mulle meelde minu noorpõlveaegseid õpetajaid, kelle mõju mulle oli väga suur. Üks neist oli matemaatikaõpetaja, kes vastas õpilase küsimusele ka kontrolltöö ajal, kui tegu oli hea küsimusega. Kunstiõpetaja ütles mulle kord, kui ma püüdsin olla „eriline“ ja sellega silma paista: „Viido, ole hea kunstnik, see on piisavalt eriline!“
Aavo püüab üliõpilasi aidata ja see teeb temast suurepärase õpetaja.
EBS asub Eesti välisministeeriumist üle tee ja kohe tema kõrval asub maja, kus kunagi asus Eesti Maja restoran. Aavo küsis üliõpilastelt, kas nad mäletavad Eesti Maja ja muidugi ei leidunud kedagi, kes seda oleks teinud. Eesti Maja on juba kümme aastat suletud olnud. Olen ise seda kohta seni vältinud, aga seekord astusin endistesse ruumidesse sisse. Tol ajal kohtusid Eesti Majas eestlased kogu maailmast. Viisteist aastat oli maja käigus, aga siis ehitati üle tee Solarise keskus ja see sundis meid uksed sulgema. Praegu asub endises Eesti Majas kirbuturg ehk second hand kauplus.
Tegin seal sees pilti ja see tõi esile paljud mälestused, mis tegid mu meele väga kurvaks. Läksin koju ja näitasin pilte Helile. Tema hõiskas rõõmsalt: „Ma ei teadnudki, et seal on nii palju riideid müügil, astun sealt kindlasti mõnel päeval läbi!“ Olen eestlasi alati pragmaatilisteks pidanud ja Heli kinnitas seda mu arvamust järjekordselt.
Juhatasin seda restorani viisteist aasta ja kuigi siis oli palju probleeme, on mul meeles ainult head asjad. Lisame sellele ajakirja Global Estonian, päikesepargi, muusikavideod, kirjutamise ja maalimise ning siis on mul palju, mille peale ma olen oma aega panustanud.
Minevik on minevik ja praegu olen ma õnnelik sellega, mis mul on. Mul on mälestused, mida noortega jagada!
Viido Polikarpus