Helilooja ja lauluisa Dr. Roman Toi 95. sünnipäeva puhul 18. juunil 2011 ilmus Toronto “Eesti Elus” pikem kirjutis tema elurännakust, tulvil rahvuslikke suursündmusi ja intensiivse eesti muusika, eriti koorilaulu ja kirikumuusika alalist tegevust, mis väärib igati tunnustust.
Roman Toi sündis esimese maailmasõja ajastul Võhma ja Põltsamaa vahel Kõo vallas. Vabariigi aegses Westholmi gümnaasiumis alustas noormees koorilaulu juhatamisega Tuudur Vettiku käe all. Samal ajal algasid õpingud ka konservatooriumi oreliklassis. Järgnes Tondi sõjakool ja Tartu õigusteaduskond olles samaaegselt ametimeheks Korp! Vironias ja kaasa lauldes Tartu Akadeemilises Meeskooris, kus Richard Ritsing sageli taktikepi ka noorele teisele tenorile ulatas.
Okupatsiooniaastad kandsid noore muusiku Tallinna Ringhäälingu Muusikaosakonda kus ta kirjutas ka lasteoopereid ja kuuldemänge, samaaegselt õppides konservatooriumis kompositsiooni (õp. H. Eller) ja dirigeerimist (õp. O. Roots). 1943 a. oli Roman Toil võimalus koos teistega end täiendada Salzburgi Mozarteumis dirigeerimise alal.
Saksa okupatsiooni aastail sündis Vaikil ja Romanil ka poeg Ants ja saatus viis 1944. a. pere üle Läänemere Austria piiri lähedusse Saksamaale. Kohe peale põgenemist tuli toimetada tal ka eestikeelseid saateid Poolas, Visla jõe kaldal Torunis, kus R. Toi juhatas Eesti Ringhäälingu segakoori.
Kui peale sõda tekkisid põgenike laagrid, millede kogukondades löödi käima dünaamiline eesti elu, kujunes noor R. Toi keskseks kujuks. Altendstadti laagris näitas noor koorijuht 1946 a. oma organisatoorset külge, olles üks peakorraldaja esimese eesti põgenike laulupäeva läbiviimisel Saksamaal. Järgnes samaseid laulupäevi ehk laulupidusid nii Geislingeni, Augsburgi kui Kempteni laagrites.
Geislingeni laulupäeval sai üldtuntuks tema Henrik Visnapuu sõnadele loodud meeskoori laul “Pea vastu”. Geislingenis laabus peamine tegevus orkestri dirigendina ja koorijuhina tihti koos elukutseliste lavategelastega, aga see hõlmas ka kaasalöömist laagri juhatuses. Geislingenis organiseeris ta ka Juhan Aaviku Esimese sümfoonia esiettekande Saksamaal palgatud Stuttgardi Filharmooniaga.
Peale viljakat muusikalist tegevust Saksamaa pagulasühiskonnas kandus Roman Toi elutee ja muusikaline tegevus Kanadasse, algusega Montrealis 1949. aastal, kestes 40 a. kuni taasiseseisvumiseni. Igapäevase elu ülalpidamiseks pandi Montrealis helisema suurlinna öölokaalis legendaarne trio Kopvillem, Koorits ja Toi. Samal ajal saavutas ta kaugõppe teel Chicago ülikoolist muusika-bakalaureuse kraadi ja juhatas Montreali eesti naiskoori. Sealt viis tee Toronto eesti meeskoori juhiks. Majanduselu arenes kiirelt ja varsti oli Torontos oma keskus Eesti Maja näol, mis tublisti kergendas ühiskondlikku tegevust.
Viiekümnendatel aastatel olid Toronto eesti Meeskoori dirigent ja lauluvennad oma uhketes frakkides lavakuningad ning koos vägeva New Yorgi Eesti Meeskooriga korraldati suurejoonelisi meeslaulupäevi parimates kontsertsaalides nii Kanadas kui ka USAs. Eesti laul, mida Roman Toi pidas üheks efektiivsemaks välisvõitluse relvaks, helises isegi Kanada Ringhäälingus. See oli ka globaalse eesti ühiskonna ennastsalgav vabatahtlik tegevus, mida Roman Toi koorijuhina tänutundes korduvalt esile tõi.
Alguse said ka mitmesugused P-Ameerika idaranniku laulupäevad eesti noorusele hangitud maaaladel nagu Seedrioru jt. Roman Toi austas neil kontsertidel alati oma eelkäijaid, teadvustades nii laujaid kui kuulajaid eesti muusika ajaloost. Ta ei olnud ainult hariduses edasipürgiv õpilane vaid ka sündinud õpetaja.
1964. a. oli R. Toi Eesti Päevade esimees ja laulupeo üldjuht. Suurimaks laulupeoks kujunes1969. a. juubelilaulupidu Torontos, mille eel toimus ka sümfooniaorkestri kontsert. Laulupeol toimus esiettekanne R. Toi heliloomingu koori- ja kirikumuusika valdkonnast, kantaat “Vahimees” (H. Visnapuu).
Kõrgema muusikalise hariduse etappides saavutas ta magistrikraadi Shveitsis (Montreux) 1973. a. ja doktorikraadi (Union Graduate School Ohio) 1977. aastal. Ta oli õppejõuks Toronto kuninglikus konservatooriumis ja tegutseb selle õppekava raames tänini.
Nooremale põlvkonnale kujunes Roman Toi lauluisaks “Kammerkoor Estonia” kaudu, mis alustas tegevust 1978. a. See (hilisemalt) “Eesti Koor” oma 1980 a. avakontserdiga ehitas aluse Roman Toi eluülesande läbiviimiseks. Nii oligi 1990. a. olemas väärikas pagulaseestlaste uus laulev põlvkond, et koos mõnegi Eestis sündinud vanema generatsiooni liikmega olid valmis laulma Estonia kontsertsaalis meie vabakssaamise lõppvaatusel. Ja muidugi 1994. aastal vaimustatult Roman Toi taktikepi all hõiskamas koos kodumaa kooridega Tallinna laulukaare all.
Roman Toist on kujunenud ülemere-eestlaste tegelik saadik kodumaal. On hindamatu tema panus meie kirikumuusikale (30 a. organist Toronto Peetri kirikus) ja teise ja kolmanda põlvkonna lauluinnustuse süvendamine. On lahkunud tema elukaaslane Vaiki ja paljud sõbrad, kellega ehitati eesti ühiskonna institutsioone. Aga on ka ilmunud Roman Toi mälestuste kaunis köide “Kaunimad laulud pühendan sul”. On saadud tänuavaldusi, tunnustusi ja autasusid nii kodumaalt kui ülemeremaadelt. Elutegevus on olnud suur pühendatus eestlusele ja muusikale.
“Üks meil rahvas, keel ja kodu, kallid kuni surmani!”
Maestro Roman Toi EELK Toronto Peetri Kiriku organisti ametist lahkumist tähistati pidulikult 26. juuni 2011.a. jumalateenistusel.
“Eesti Elu” AR-i artikli põhjal.
Aime Andra
