Eestis juba viiendat aastat toimunud muuseumiööl külastas muuseume üle 70 000 inimese.
Tallinnas oli palju külastajaid ka neis paigus, mis jäävad kesklinnast kaugemale ja kus muuseumi peetakse põhitegevuse kõrvalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kadriorus A. H. Tammsaare muuseumis olnuks justkui talgud. Külastajatele oli välja mõeldud eraldi kava, mis algas juba esimesel korrusel "Meie rebase" ilmumise 80. aastapäevale pühendatud loenguga.
"Kuna Tammsaarel ilmus 1932. aastal noorteromaan "Meie rebane", siis kutsusime Fred Jüssi rääkima rebastest üldiselt ja andma kommentaari," rääkis A. H. Tammsaare muusuemi juhataja Maarja Vaino. "Et vanemad saaksid kuulata seda loengut segamata, on lastele töötuba. Meil on täistopitud rebased valmis tehtud, aga lapsed peavad neile tegema näo pähe," lisas ta.
Näitustesarjas "Tammsaare juures" on väike näitus Karl Ristikivist, mis peab tekitama tunde, nagu oleks külaline sisenenud suurde raamatusse.
Huvilisi oli neiski paigus, mis tegelikult polegi muuseumid – näiteks Eesti Televisioonis, kus muuseumi pääseb muidu vaid eelneval kokkuleppel. ETV-s oli grupijuhtidel käed tööd täis – igal täistunnil viidi sopilistesse koridoridesse uus punt huvilisi.
Ristiku tänava teises otsas asub filmiarhiiv. Võiks arvata, et kesklinnast eemale ei viitsinud laupäeva õhtul keegi minna, kuid kella poole kümneks oli käinud juba peaaegu 400 külalist. Järjepidev filmiprogramm näitas Eesti esimese filmioperaatori Konstantin Märska filmitud Tallinna turgu 1925. aastal ja Kihnu eitede murumängu. Vitriinis oli Esimese maailmasõjaaegne spioonikaamera.
"Ümmargune kuju võimaldas teda peita pintsaku alla. Objektiiv käis läbi nööpaugu, rihmaga käis ta kaelas ja päästik jooksis läbi varruka peopessa. Ja kui me nüüd kujutame ette, et kui see mees pääses laua äärde, kus olid plaanid, siis ei jäänud tal muud üle, kui kummardada ettepoole, vajutada päästikule ja plaanid olid fikseeritud," selgitas filmiarhiivi konsultant Pearu Tramberg.
Muuseumiöö näitas, et inimesed on uudishimulikud ja oskavad hinnata muuseumitöötajate vaeva eriprogrammi väljamõtlemisel.
Muuseumiöö traditsioon jõudis Eestisse viis aastat tagasi, mujal Euroopas on taolisi üritusi korraldatud kaheksa aastat.
ERR tekst ja foto
