Jüri Tagger
Jälgin aeg – ajalt viimase aja sündmuste, s.h. Malaisia lennuki juhtumi, kajastamist vene ajakirjanduses. Paljud Ameerika eestlased tõenäoliselt vene keelt ei loe. Ehk pakuks huvi?
Vene valitsuse ideoloogilisi seisukohti levitab ajaleht Izvestija. Tuleb kohe märkida, et Malaisia lennuki koha pealt on vene ajakirjandus väga napisõnaline.
Ilmus lühiteade, et Ukraina territooriumil kukkus puruks Ameerikas ehitatud, Malaisia omanduses olnud, Boeing. Mõne päeva pärast avaldati artikkel pealkirjaga: Vene kaitseministeerium on kindlaks teinud, kust võidi Boeing alla tulistada ja nimetati kaht Ukraina armee raketibaasi.
24. juulil avaldas Izvestija artikli “Ida – Ukraina põgenikemad paluvad vene poliitikute kaudu USA esimest leedit veenda abikaasat lõpetamaks sõda rahulike elanike vastu.” Artiklit illustreerima oli lisatud foto, kus Michelle Barackile midagi parajasti kõrva sosistas.
Venemaal kujundavad avalikku arvamust poliitikateaduste professor Aleksander Dugin ning kirjanik Aleksander Prohhanov, keda TVs tutvustatakse, kui üldtunnustatud, rahvalikke, juhte, kes esindavad rahva arvamust, seda omakorda kujundades oma kirjutistega seletamaks, kuidas ja mida vene rahvas arvama peaks, kuidas mõtlema, millist seisukohta võtma. Üldiselt levitatakse sõnumit, et vene rahvas on praegusel ajal ründe all, kannatades ebaõiglaselt rõhumist ja alandusi. Venemaal avaldatavate uudiste kohaselt venelasi alandatavat, mõnitatavat, solvatavat, neil ei lubatavat rääkida oma keelt, neilt võetavat ära inimõigused. “Ja selliseid uudiseid peame me kuulma kõikjalt, päev – päeva järel,” ütleb A. Dugin.
Malaisia lennuki katastroofi kohta kirjutas Aleksander Prohhanov Izvestijas artikli, kuidas asjalood “tegelikult” olevat. Artikkel läks kohe rubriiki:
Populaarsemad uudised. Pealkiri on: Boeing 666. Toon artikli ära täismahus.
Otsetõlge Izvestijast: Boeing 666
Kirjanik Aleksander Prohhanov – Kes võib tegelikult seista lennuki hukkumise taga ning milleni see võib viia?
Boeing 777, Malaisia Airline’i lennuk, alla tulistatud Donbassi kohal, toob lähemale viimse kohtupäeva, on “viimsepäeva” lennuk, mis kisub oma plahvatuse keerisesse kaasaegse maailma tohutuid, mürgitavaid energiaid, kisub oma kuratlikku surma kaasa riike, armeesid, eriteenistusi, propagandamasinaid ja kontinente. See Boeing on võimeline valla päästma kolmanda maailmasõja.
Kurjakuulutavalt läheneb esimese maailmasõja alguse aastapäev. See sõda sai alguse Austria ertshertsogi, troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise tapmisest. See kuritegelik tapmine ei vallandanud ülemaailmset katastroofi päevapealt, vaid selleks kulus mõni aeg. Ertshertsog ja tema naine jõuti matta kodulossi. Vaid alles mõne nädala möödudes kärgatasid kahurid ja algas maailmasõda, mis läks inimkonnale maksma 30 miljonit elu. Kas ei peida Boeingu häving endas sama suurt detonatsioonijõudu?
Omal ajal muutis Alaskalt startinud, Lõuna – Koreale kuulunud Boeing kurssi, lähenes Nõukogude Tšukotkale, Kamtšatkale ning lennates piki Ohhoota mere rannikut tegeles elektroonilise spionaažiga. Ei vastanud Nõukogude hävituslennukite signaalidele ja hoiatustele, vaid jätkas luuramist. Viimaks tulistati ta Sahhalini saare juures alla.
See põhjustas maailmas kolossaalse resonantsi. Nõrgenevat Nõukogude Liitu tembeldati deemoniks. Selle resonantsi tagajärjel kõrvaldati Nõukogude Liidu kogu sõjalisintellektuaalne ladvik. Peastaabi ülem, Nikolai Ogarkov, läks erru. See oli esimene hävitav löök Nõukogude armee demoraliseerimiseks. Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee aegadel ei suutnud armee riigi lagunemist takistada.
Ameeriklased on suurte provokatsioonide meistrid. Provokatsiooni Tonkin’i lahes, kus justkui Põhja – Vietnami kaatrid oleks tulistanud Ameerika sõjalaevu, kasutati ettekäändeks Põhja – Vietnami ja Hanoi massiliseks pommitamiseks. Lõppkokkuvõttes ilmnes, et Ameerika laevade tulistamise fakt osutus võltsiks.
Tänapäeva Iraak hävitati ettekäändel, et Saddam Husseinil oleks justkui olnud massihävitusrelvad. Kui maa oli purustatud, Saddam hukatud, tunnistasid ameeriklased üles, et selliseid relvi Iraagil ei olnud.
Üle poole USA kodanikest usuvad, et lennurünnakud kaksikpilvelõhkujatele, mille tagajärjel Manhattanile moodustusid kaks õudset, musta kraatrit, olid korraldatud USA eriteenistuste poolt eesmärgil luua ettekääne lugematute Ameerika sõjaväebaaside rajamiseks kõigile maailma mandritele.
On alust arvata, et Malaisia lennuki juhtum on hoolikalt planeeritud Ameerika erioperatsioon. Juba enne operatsiooni olid ette valmistatud videod, Donbassi ülestõusnuid laimati massiliselt. Nüüd, kui Boeing on alla tulistatud ja veel pole teada, kes tulistas, millisest relvast, on seda informatsioonipausi täitma paisatud USA massimeedia gigantsed ressursid. Ameeriklased väidavad, et lennuki lasid alla kas ülestõusnud või vene õhukaitse, vastavalt kas maalt või õhukaitse hävitajatelt. Novorossija ülestõusnute armee kuulutatakse põrguvärdjaks, maailma kurjuse kehastuseks, rahvusvahelisteks terroristideks samaväärselt al Qaedaga.
Selle saatanliku kuriteo ümber mobiliseerib Ameerika enamuse maailma riike informatsiooni ja moraalisõtta, lahingusse Novorossija vastu. NATO üksuste Ukrainasse viimine, nende sekkumine kodusõtta, muutub tõenäoliseks.
Informatsioonilis-psühholoogiline pealöök on suunatud Vene presidendi, Vladimir Putini, vastu. Justnimelt tema kannatab momendil kolossaalse psühholoogilise ja moraalse surve all, mille eesmärgiks on murda tahet, sundida taganema Lääne lausrünnaku ees, demoraliseerida, saavutada üksteisele järgnevaid, aina suuremaid, järeleandmisi, mille hulka arvatakse mitte ainult Novorossija hülgamist, vaid võibolla koguni Krimmi tagastamist.
Presidenti kuulutavad deemoniks viienda kolonni jõud, kes NATO-le kuulekana on valmis kuulutama põrgusünnitiseks mitte ainult Novorossijat, vaid kogu Vene riiklust. See võimaldab paisata vihatud riiklikkuse liberaalide vastu “oranžid” vahendid.
Võitluses elu ja surma peale, “oranži” revolutsiooni ohus, oleks kõige hukutavamaks taganemine informatsioonilise lausrünnaku ees. On vaja näidata kindlameelsust, vastupidavust, järjepidevust majandus- geostrateegiliste ja sõjaliste eesmärkide taotluste kõigis dimensioonides, kus vaenlane riivab Vene huvisid.
Neil äärmuseni pinevatel, võibolla sõjaeelsetel, päevadel on vaja konsolideerida kõik Vene patriootlikud jõud, koonduda võitleva Novorossija ja Vene presidendi ümber.
— Tõlke lõpp.
No mida öelda? Vene lugejad, kes päevast päeva üksnes sellist juttu kuulevad, muidugi toetavad ühel häälel. Kommentaar kommentaari järel korratakse, justkui peaks USA, Ukraina armeed kasutades, sõda vene rahva vastu. Väidetakse, et pole lootustki, et USA ega Euroopa Liit oma musti tegusid tunnistaksid, kõiges süüdistatavat alati vaid vene rahvast, st. puhutakse üles kannataja rolli. Kuid kannatus viimaks katkeb.
Tahaks loota, et maailmasõda siiski ei tule.
Jüri Tagger