• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Vene literaat Malaisia lennukist

VES by VES
6. august 2014
A A
22
VIEWS
Jaga Facebook'is

juri taggerJüri Tagger

 

Jälgin aeg – ajalt viimase aja sündmuste, s.h. Malaisia lennuki juhtumi, kajastamist vene ajakirjanduses. Paljud Ameerika eestlased tõenäoliselt vene keelt ei loe. Ehk pakuks huvi?

Vene valitsuse ideoloogilisi seisukohti levitab ajaleht Izvestija. Tuleb kohe märkida, et Malaisia lennuki koha pealt on vene ajakirjandus väga napisõnaline.

 

Ilmus lühiteade, et Ukraina territooriumil kukkus puruks Ameerikas ehitatud, Malaisia omanduses olnud, Boeing. Mõne päeva pärast avaldati artikkel pealkirjaga: Vene kaitseministeerium on kindlaks teinud, kust võidi Boeing alla tulistada ja nimetati kaht Ukraina armee raketibaasi.

24. juulil avaldas Izvestija artikli “Ida – Ukraina põgenikemad paluvad vene poliitikute kaudu USA esimest leedit veenda abikaasat lõpetamaks sõda rahulike elanike vastu.” Artiklit illustreerima oli lisatud foto, kus Michelle Barackile midagi parajasti kõrva sosistas.

Venemaal kujundavad avalikku arvamust poliitikateaduste professor Aleksander Dugin ning kirjanik Aleksander Prohhanov, keda TVs tutvustatakse, kui üldtunnustatud, rahvalikke, juhte, kes esindavad rahva arvamust, seda omakorda kujundades oma kirjutistega seletamaks, kuidas ja mida vene rahvas arvama peaks, kuidas mõtlema, millist seisukohta võtma. Üldiselt levitatakse sõnumit, et vene rahvas on praegusel ajal ründe all, kannatades ebaõiglaselt rõhumist ja alandusi. Venemaal avaldatavate uudiste kohaselt venelasi alandatavat, mõnitatavat, solvatavat, neil ei lubatavat rääkida oma keelt, neilt võetavat ära inimõigused. “Ja selliseid uudiseid peame me kuulma kõikjalt, päev – päeva järel,” ütleb A. Dugin.

Malaisia lennuki katastroofi kohta kirjutas Aleksander Prohhanov Izvestijas artikli, kuidas asjalood “tegelikult” olevat. Artikkel läks kohe rubriiki:

 

Populaarsemad uudised. Pealkiri on: Boeing 666. Toon artikli ära täismahus.

 

Otsetõlge Izvestijast: Boeing 666

Kirjanik Aleksander Prohhanov – Kes võib tegelikult seista lennuki hukkumise taga ning milleni see võib viia?

Boeing 777, Malaisia Airline’i lennuk, alla tulistatud Donbassi kohal, toob lähemale viimse kohtupäeva, on “viimsepäeva” lennuk, mis kisub oma plahvatuse keerisesse kaasaegse maailma tohutuid, mürgitavaid energiaid, kisub oma kuratlikku surma kaasa riike, armeesid, eriteenistusi, propagandamasinaid ja kontinente. See Boeing on võimeline valla päästma kolmanda maailmasõja.

Kurjakuulutavalt läheneb esimese maailmasõja alguse aastapäev. See sõda sai alguse Austria ertshertsogi, troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise tapmisest. See kuritegelik tapmine ei vallandanud ülemaailmset katastroofi päevapealt, vaid selleks kulus mõni aeg. Ertshertsog ja tema naine jõuti matta kodulossi. Vaid alles mõne nädala möödudes kärgatasid kahurid ja algas maailmasõda, mis läks inimkonnale maksma 30 miljonit elu. Kas ei peida Boeingu häving endas sama suurt detonatsioonijõudu?

Omal ajal muutis Alaskalt startinud, Lõuna – Koreale kuulunud Boeing kurssi, lähenes Nõukogude Tšukotkale, Kamtšatkale ning lennates piki Ohhoota mere rannikut tegeles elektroonilise spionaažiga. Ei vastanud Nõukogude hävituslennukite signaalidele ja hoiatustele, vaid jätkas luuramist. Viimaks tulistati ta Sahhalini saare juures alla.

See põhjustas maailmas kolossaalse resonantsi. Nõrgenevat Nõukogude Liitu tembeldati deemoniks. Selle resonantsi tagajärjel kõrvaldati Nõukogude Liidu kogu sõjalisintellektuaalne ladvik. Peastaabi ülem, Nikolai Ogarkov, läks erru. See oli esimene hävitav löök Nõukogude armee demoraliseerimiseks. Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee aegadel ei suutnud armee riigi lagunemist takistada.

Ameeriklased on suurte provokatsioonide meistrid. Provokatsiooni Tonkin’i lahes, kus justkui Põhja – Vietnami kaatrid oleks tulistanud Ameerika sõjalaevu, kasutati ettekäändeks Põhja – Vietnami ja Hanoi massiliseks pommitamiseks. Lõppkokkuvõttes ilmnes, et Ameerika laevade tulistamise fakt osutus võltsiks.
Tänapäeva Iraak hävitati ettekäändel, et Saddam Husseinil oleks justkui olnud massihävitusrelvad. Kui maa oli purustatud, Saddam hukatud, tunnistasid ameeriklased üles, et selliseid relvi Iraagil ei olnud.

Üle poole USA kodanikest usuvad, et lennurünnakud kaksikpilvelõhkujatele, mille tagajärjel Manhattanile moodustusid kaks õudset, musta kraatrit, olid korraldatud USA eriteenistuste poolt eesmärgil luua ettekääne lugematute Ameerika sõjaväebaaside rajamiseks kõigile maailma mandritele.

On alust arvata, et Malaisia lennuki juhtum on hoolikalt planeeritud Ameerika erioperatsioon. Juba enne operatsiooni olid ette valmistatud videod, Donbassi ülestõusnuid laimati massiliselt. Nüüd, kui Boeing on alla tulistatud ja veel pole teada, kes tulistas, millisest relvast, on seda informatsioonipausi täitma paisatud USA massimeedia gigantsed ressursid. Ameeriklased väidavad, et lennuki lasid alla kas ülestõusnud või vene õhukaitse, vastavalt kas maalt või õhukaitse hävitajatelt. Novorossija ülestõusnute armee kuulutatakse põrguvärdjaks, maailma kurjuse kehastuseks, rahvusvahelisteks terroristideks samaväärselt al Qaedaga.

Selle saatanliku kuriteo ümber mobiliseerib Ameerika enamuse maailma riike informatsiooni ja moraalisõtta, lahingusse Novorossija vastu. NATO üksuste Ukrainasse viimine, nende sekkumine kodusõtta, muutub tõenäoliseks.

Informatsioonilis-psühholoogiline pealöök on suunatud Vene presidendi, Vladimir Putini, vastu. Justnimelt tema kannatab momendil kolossaalse psühholoogilise ja moraalse surve all, mille eesmärgiks on murda tahet, sundida taganema Lääne lausrünnaku ees, demoraliseerida, saavutada üksteisele järgnevaid, aina suuremaid, järeleandmisi, mille hulka arvatakse mitte ainult Novorossija hülgamist, vaid võibolla koguni Krimmi tagastamist.

Presidenti kuulutavad deemoniks viienda kolonni jõud, kes NATO-le kuulekana on valmis kuulutama põrgusünnitiseks mitte ainult Novorossijat, vaid kogu Vene riiklust. See võimaldab paisata vihatud riiklikkuse liberaalide vastu “oranžid” vahendid.

Võitluses elu ja surma peale, “oranži” revolutsiooni ohus, oleks kõige hukutavamaks taganemine informatsioonilise lausrünnaku ees. On vaja näidata kindlameelsust, vastupidavust, järjepidevust majandus- geostrateegiliste ja sõjaliste eesmärkide taotluste kõigis dimensioonides, kus vaenlane riivab Vene huvisid.

Neil äärmuseni pinevatel, võibolla sõjaeelsetel, päevadel on vaja konsolideerida kõik Vene patriootlikud jõud, koonduda võitleva Novorossija ja Vene presidendi ümber.

—    Tõlke lõpp.

No mida öelda? Vene lugejad, kes päevast päeva üksnes sellist juttu kuulevad, muidugi toetavad ühel häälel. Kommentaar kommentaari järel korratakse, justkui peaks USA, Ukraina armeed kasutades, sõda vene rahva vastu. Väidetakse, et pole lootustki, et USA ega Euroopa Liit oma musti tegusid tunnistaksid, kõiges süüdistatavat alati vaid vene rahvast, st. puhutakse üles kannataja rolli. Kuid kannatus viimaks katkeb.

Tahaks loota, et maailmasõda siiski ei tule.

 

Jüri Tagger

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

LUULEPRÕMM: õhtu, kus publik otsustab ja igaüks võib lavale astuda

LUULEPRÕMM: õhtu, kus publik otsustab ja igaüks võib lavale astuda

12. aprill 2026
40
Mis maa see on?

Mis maa see on?

8. veebruar 2026
41
Estonian Students Fund Accepting Applications for  Scholarships

Vaba Eesti Sõna essee- ja videovõistlus noortele: “130 aastat ameerika-eesti ajakirjandust”

27. oktoober 2025
66
Los Angelese üldkoosolekud

Arvamus ja kõhutunne eksitab

17. august 2025
43
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Emadepäev Los Angelese Eesti Majas

Emadepäev Los Angelese Eesti Majas

14. mai 2026
Connecticuti Eesti Selts tähistab teemantjuubelit (75+1)

Connecticuti Eesti Selts tähistab teemantjuubelit (75+1)

14. mai 2026
Dialoog Venemaaga ilma surveta ei too rahu – miks see sõnum on täna veelgi aktuaalsem

Dialoog Venemaaga ilma surveta ei too rahu – miks see sõnum on täna veelgi aktuaalsem

14. mai 2026
Eesti Pank laseb ringlusse 2eurose Sipsiku-mündi

Eesti Pank laseb ringlusse 2eurose Sipsiku-mündi

14. mai 2026
Metsad põlevad, maad surevad…

Metsad põlevad, maad surevad…

12. mai 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Emadepäev Los Angelese Eesti Majas

Emadepäev Los Angelese Eesti Majas

14. mai 2026
Connecticuti Eesti Selts tähistab teemantjuubelit (75+1)

Connecticuti Eesti Selts tähistab teemantjuubelit (75+1)

14. mai 2026
Dialoog Venemaaga ilma surveta ei too rahu – miks see sõnum on täna veelgi aktuaalsem

Dialoog Venemaaga ilma surveta ei too rahu – miks see sõnum on täna veelgi aktuaalsem

14. mai 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?