Reede, 16. november, jäi viimseks maapealseks elupäevaks Juhan Simonsonile. Päev oli kaldumas õhtule ja ees oli aeg minna Lakewoodi Eesti Majja reedesele klubiõhtule. Juhan tahtis veel heita pilgu arvutivõrku, et jagada kaasmaalastele viimseid Eesti uudiseid, kuid Looja kutse tuli äkitselt, enne kui ta jõudis arvutit avadagi. Ta kutsuti oma Looja juurde ja perekonnal oli ees ta maapealse hoone matus, mis toimus reedel, 23. novembril Lakewoodi Eesti Luteriusu kirikus ja St. Mary kalmistul Lakewoodis.
Kirik täitus leinajatest. Eespingis istus lesk Dorothea, pojad Aavo ja Andres abikaasadega ning Andrese ja Alice kolm tütart, Annika, Aili ja Aiki. Just paar nädalat enne seda oli samas kirikus toimunud Aiki ristimine, milles vanaisa Juhan oli osalenud.
Kirst oli kinni, sest ta lapselapsed teadsid, et vanaisa oli läinud taevasse ja oli Jeesuse juures. Vanaisa raamitud foto oli asetatud tumesinise kirstu peale koos Eesti Üliõpilaste Seltsi tekli ja lindiga.
Praost Thomas Vaga saatis lahkunu viimsele teekonnale traditsioonilise matusetalituse ja palvetega. Kirstu ääres seisis seltsivendade auvalve koos leinalooris EÜS-i lipuga. Auvalves olid EÜS-I vilistlased Peep Rebane, Olavi Jüri Lüll, Peeter Tõõtsov ja Markus Vaga.
Oli lahkunud tulihingeline eestlane, Eesti Vabaduse eest aastaid võidelnud pagulaseestlane, Eesti Rahvuskomitee endine esimees, esindaja Ülemailmses Eesti Kesknõukogus, juhatuse liige mitmetes eesti organisatsioonides ja Lakewoodi eesti koguduses.
Lahkunu austuseks oli kohale tulnud Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos Marina Kaljurand Washington DC-st ja Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis Sten Schwede. Nad tõid kohale Eesti Vabariigi Presidendi poolt valgete roosidega ehitud leinapärja ja järelehüüde, mille leina-kogudusele luges ette suursaadik Kaljurand, edastades ka omapoolse südamliku kaastundeavalduse lesele ja kogu perekonnale.
Eesti Üliõpilaste Seltsi järelehüüde andis edasi EÜS-i vilistlane, praost Thomas Vaga, rõhutades lahkunu erilist andumust oma Isamaale ja selle vabaduse taastamisele. “Kaugel näen kodu kasvamas”, ütles vil! Thomas Vaga oma EÜS-i vennale, kes intensiivselt oli võidelnud oma isamaa vaba-duse eest ja nägi oma isamaad nii ligidalt kui ka kaugelt kasvamas.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides järelehüüde ütles oma endisele esimehele ERKÜ praegune esimees Marju Rink-Abel, märkides, et ERKÜ esindajana oli Juhan ka Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus ja Ühendatud Balti Ameerika Komitees. Juhan oli olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides Esinduskogu liige 46 aastat ja selle esimees 18 aastat. Käesolev aasta jäi tal viimaseks. Marju Rink Abel avaldas sügavat kaastunnet lahkunu perekonnale.
Eesti Arhiivi Ühend-riikides, Inc. järelehüüde edastas arhiivi juhataja Enda Mai Michelson-Holland. Lahkunu oli kuulunud ka selle organisatsiooni juhatusse ja andnud tasakaalukat ja vajalikku nõu ajal, mil oli vaja arhiivi ehitust laiendada. Tema oli tutvustanud ka arhiivi juhatusele Minnesota ülikooli juures asuvat emigrantide ajaloo arhiivinduse keskust, IHRC-d, mille kogudele lisanduvad nüüd ka USA eestlaste ajaloolised dokumentide kogud. Juhan Simonson oli IHRC nõunik kuni surmani.
Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltsis oli lahkunu olnud viimased aastad esimeheks pärast Richard Morgeni igavikku lahkumist. Sõprade seltsi järelehüüde edastas skm. Peeter Tõõtsov ning riputas kirstule kaasa mõned terakesed “Lakewoodi valendavat liiva”.
Juhan Simonsoni esimeseks Ameerika koduks oli Seabrook New Jerseys, kus ta käis koolis ja kus veetis oma teismeliseaastad. Seabrooki Eesti Seltsi poolt järelehüüde ütles esimees Eevi Truumees, rõhutades, et Juhan oli ka oma sõnutsi ja kogu Seabrooki rahvusgrupi arvates “Seabrooki oma poiss”.
Ilusa lillekimbu lisas rohkete lillede hulka Helgi Viire, kes edastas Seabrooki Haridus- ja Kultuurikeskuse tänu lahkunule ta ustavuse eest ka selle keskuse nõunikuna ja toetajana.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) Lakewoodi Pühavaimu koguduse esimees Valter Must ütles ustavale koguduse juhatuse ja nõukogu liikmele “Jumalaga” ning tänas teada hea ja ustava sõpruse eest.
Lakewoodi Eesti Ühingu järelehüüde edastas esimees Priit Parming, tõotades perekonnale alatist abivalmidust kui seda vaja läheks.
Lakewoodi Eesti Seenioride Keskuse kaastundeavalduse ütles abiesinaine Anita Pallop, tänades Juhanit mitmete informatiivsete ettekannete eest, millega ta seenioride igakuiseid kokkutulekuid rikastas. Lakewoodi Seenioride Ringi koosviibimistel oli ta alati ustavalt kohal.
Väga liigutavad tänusõnad oma äiapapale ehk “Papale” ütles pojanaine Alice, kellele lahkunu oli olnud tugev näide eestlusest ja selle rahva ilusast keelest. Kirikus õppis Alice kaasa laulma eestikeelseid jõululaule ja perekonnaga kaasa tegema lihavõttekombeid, nagu traditsiooniline munakoks. Alice tõotas lahkunu kirstu juures jätkata eesti keele õppimist.
Viimane hüvastijätt lahkunule pere poolt oli poeg Andrese järelehüüe. Kõiges kajastus lugupidamine lahkunu elutöö ja tegevuse kohta, ja austavalt soe armastus hea isa ja vanaisa vastu, kes oli, nagu lastele õpetati, lahkunud siit elust “Jeesuse juurde”.
Pikk leinarong viis Juhani viimsele puhkepaigale St. Mary of the Lake kalmistule. Kui Juhani ihu lasti hauda, maamulda, kust ta õpetaja sõnades oli võetud ja milleks ta oli saamas, kajasid leinajate perelt ilusal sügishommikul laulusõnad “Jumal, Sul ligemal”
Airi Vaga