Viido ja Pia Polikarpuse duo. Autori foto
Ma ei ole kunagi kartnud õppida uusi asju. Muidugi, olles juba 70 aastat vana, võiksin ma rahuneda ja hakata nautima mugavusi, mida elu pakub. Ma mõtlen, et juba siis, kui ma sain 50 ja otsustasin, et lendan Eestisse ja vaatan, mis seal sünnib, et juba siis olin ma vana. See oli 20 aastat tagasi. Sel ajal olin ma New Yorgi Eesti Maja juhataja. Enne seda aga aitasin ma rajada ühte programmi kodutute jaoks, et nad endale töökoha leiaksid. Programmi nimi oli Ready, Willing and Able, selle kutsus ellu tookordne New Yorgi demokraadist linnapea Dinkins. See programm tegutseb tänini. Ja veel enne seda tegutsesin ma vigastatud laste abistamise programmiga.
Mind on alati käivitanud see, et mingil hetkel tõmbab miski mu tähelepanu. Näiteks Tallinna Eesti Maja asutamine torkas mulle pähe siis, kui ma töötasin Kaitseväe Peastaabis kindral Einselni abilisena. Einselni asemele tuli Johannes Kert ja ühel hetkel olin ma ametist lahti. Kindral Kert kutsus mind küll hiljem tagasi, aga siis oli mul Eesti Maja juba olemas.
Eesti Majas kohtasin ma ühel ilusal päeval Michael Wegescany’d, austraallast, kelle ema oli eestlane. Tema kaudu sidusin ma end päikeseenergia kasutamisega. Michael elab täna Ameerikas, aga 100 kW päikesepark asub minu talu maadel Lõuna-Eestis.
Ükski neist projektidest pole olnud kerge ja mitme puhul ütleksin, et kui ma oleksin kohe algul teadnud, mis probleemid nendega kaasnevad, oleksin ma nii mõnegi juba enne alustamist pooleli jätnud. Siis poleks ka mu elu läinud seda rada, mida mööda ma nüüd olen kõndinud.
Pean tunnistama, et ka praegu teen ma tulevikuplaane. Olen mänginud mõttega hakata päikeseenergiast tootma vesinikku ja olen ka juba leidnud inimesi Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist, kes on sellest huvitatud. Siis on mul kavas lasteraamatute seeria, mida ma teen koos oma sõbraga Ameerikast, Harry Suckow’iga. Ja lõpuks lisaksin siia selle, et ma tahan hakata panema Youtube´i üles videoid oma lauludest. Ühel päeval leidsin Youtube´ist Toivo Asmeri video, kus ta laulab minu laulu „Rainbow“ („Vikerkaar“). Ma ei teadnud enne sedagi, et Toivo Asmer laulab, rääkimata siis sellest, et ta laulab minu laulu! Olin väga üllatunud ja rõõmus. Seda enam, et laulu on vaadatud rohkem kui 36 tuhat korda!
Facebooki panin üles ühe oma uutest videotest, laulu „Sinilill“, mille ma tõlkisin inglise keelde. Paari päevaga oli seda vaadanud rohkem kui 2000 inimest.
Miski ei inspireeri rohkem kui edu! Nii tegin ma nädalaga video oma seitsmest laulust. On hirmus tore sünkroniseerida teksti, muusikat ja pilti. Olen põnevil ja ootan vastukaja.
Kunagi ütles mu kunstiõpetaja, et kunstnik on enda kõige suurem kriitik. Kui kunstnik on see, kes kujundlikult öeldes jätab jäljed lumele, siis kriitiku asi on välja uurida, kes jäljed jättis ja nuputada, mis saladus neis peitub.
Igatahes olen ma nüüd ametlikult Youtube´is aadressil viidopolikarpus.com ja mul on hea meel tutvustada oma loomingut minu jaoks uue kanali kaudu. Minu ema on kirjutanud paljude laulude sõnad, ta on neid tõlkinud ka inglise keelest eesti keelde, näiteks BeeGee laule. Koos õe Pia Levenstein Polikarpusega olen andnud välja CD, nüüd leiab ka neid laule Youtube´ist. Nii hoian ma ka oma ema loomingut.
Viido Polikarpus
