Avalik pöördumine riigikogu XIII koosseisu ja 2019. aastal valitava XIV koosseisu liikmete poole.
Lp riigikogu liige,
19. juunil 2017 ratifitseeris riigikogu Rail Balticu riikidevahelise lepingu, millega Eesti Vabariik võttis kohustuse Rail Baltic praegu kavandataval kujul koos Läti ja Leeduga valmis ehitada.
Seaduse vastuvõtmise aluseks oli audiitorfirma EY tasuvusuuringu vigane järeldus, et uus raudtee on ühiskonnale sotsiaalmajanduslikult tulus.
Et EY tasuvusuuring avaldati vaid mõni nädal enne riigikogu hääletust, puudus otsustajatel ja avalikkusel võimalus mahuka andmekogumi sisu põhjalikumalt hinnata. Jaanuaris 2018 valminud sõltumatust analüüsist tasuvusuuringu kohta selguvad kaalukad põhjused järeldada, et kogu EY tasuvusuuring on olulisel määral vigane, seega Rail Balticu sotsiaalmajanduslik mõju Eestile on kokkuvõttes hoopis negatiivne! EY suurendas raudtee tulusid kunstlikult 4,1 miljardi euro võrra. Nii andmetega manipuleerides kujutati uut raudteed ühiskonnale otstarbekana. Tasuvusuuringu vigade parandamisel saab selgeks, et praegu kavandatud kujul on Rail Baltic Eestile selgelt kahjulik.
Eesti allkirjastas 2001. aastal Århusi konventsiooni, millega lepiti kokku, et kõik keskkonnaküsimused on avalikud. Rail Balticu avalikel aruteludel on osalenud küll raudtee piirkonna elanikud, kuid projekt puudutab tervet Eestit. Olulisi otsuseid on tehtud salaja, teadlasi kaasamata ning teadlikult levitatavate valede andmete alusel.
Teekond valeotsuseni sai alguse 2007. ja 2011. aastal valitsuskabinettidest, kui Andrus Ansipi valitsusele esitatud salastatud ja valefaktidega memode alusel tehti otsused Rail Balticu muutmiseks. 2011–2018 on tehtud järjest Eesti tuleviku huve eiravaid valikuid tehniliselt ja majanduslikult, loodushoiuliselt ja sotsiaalselt.
Kodanikena nõuame, et uus raudtee lähtuks Eesti tegelikest vajadustest ega jääks koormama ühiskonda ja tulevikupõlvkondi. Head ja vajalikku ühendust Euroopaga võime saavutada märksa säästlikumalt ja loodust oluliselt vähem kahjustades.
Tehniliselt ja majanduslikult: kuigi Euroopa Komisjon tellis ekspertfirmalt COWI uuringu, kus 1435 mm rööpmelaiust ei peetud Eestile parimaks, telliti Eesti algatusel uus uuring AECOMilt ainult 1435 mm raudteele, välistati salastatud otsusega olemasoleva raudtee kasutamine ja olemasoleva raudtee renoveerimise plaan jäeti kõrvale; ehitusmaksumuse ja kulutuste plaanid on salastatud.
Eesti maa ja ühiskonna huvides: vigaste lähteandmete põhjal alustati praeguse Rail Balticu maakonnaplaneeringuid, milles pole kaalutud maakondade endi arenguvajadusi; 2011. aasta valitsuse otsus uurida uue trassi sotsiaalmajanduslikke mõjusid on seni täitmata.
Loodus- ja keskkonnakaitseliselt: keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pole pädev, mõjude hindamisel ja planeeringu kehtestamisel on rikutud Natura 2000 nõudeid; planeerimisel pole käsitletud kõiki protsessis olulisi asjaolusid,sh olemasoleva raudtee või raudteekoridori maa edasist kasutamist.
Rahvusvaheliselt: Euroopa Ühendamise Rahastu taotluse tasuvusuuring on seni salastatud; EY tasuvusuuringus selgunud vigu ei parandata ja olulist osa uuringust ei avalikustata.
Eeltoodu tõestab, et riikidevaheline, Eestit Rail Balticu projektiga siduv leping ratifitseeriti vigase uuringu alusel ja valedel eeldustel.
Austatud riigikogu XIII koosseisu liige!
Teie saate luua pretsedendi tõestamaks Eesti riigi tõelist demokraatlikkust. Seaduse tühistamine on julge ja ebatraditsiooniline otsus, aga antud juhul on see ainuvõimalik riigimehelik samm. Saagu see näiteks, kuidas valede põhjal ja demagoogia surve all vastu võetud seadust saab riigi tulevikku silmas pidades parandada.
Kodanikena nõuame, et uus raudtee lähtuks Eesti tegelikest vajadustest ega jääks koormama ühiskonda ja tulevikupõlvkondi. Head ja vajalikku ühendust Euroopaga võime saavutada märksa säästlikumalt ja loodust oluliselt vähem kahjustades.
Tõde tuleb välja selgitada siin Eestis meie esivanemate targal põhimõttel: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Need mõõtmised ei tohi olla vigased ega salastatud. Kui praeguseks selgunud faktide alusel peaks saama kinnitust, et Rail Baltic on kahjulik, tuleb riigikogu sel või järgmisel
koosseisul 19. juunil 2017 vastu võetud ratifitseerimisseadus tühistada.
Vastutuse lükkamine Euroopa Komisjoni ametnikele ei ole täiskasvanud riigile kohane. Kaalukausil on Eesti areng ja tulevik. Meie rabad ja metsad ei tohi hävida koos usaldusega oma riigi suhtes. Tõde ja usaldust, mida me vältimatult riigi kestmiseks vajame, ei tohi uputada sohu Rail Balticu tammi alla.
Kuni Rail Balticu tasuvusuuringut pole rahvusvahelised ja Eesti sõltumatud eksperdid kontrollinud ning kontrolli tulemused avaldatud, nõuame meie, allakirjutanud, kõigi Rail Balticu ettevalmistus- ja ehitustööde viivitamatut peatamist!
424 kultuuri- ja ühiskonnategelase allkirja näeb: https://bit.ly/2IMKQcc
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA, üle 7000 liikme) toetab 400 kirja, ühinedes 424 Eesti ühiskonnategelase avaliku nõudmisega tühistada valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus.
Postimehes ilmunud avalikule pöördumisele Riigikogu XIII koosseisu ja 2019. aastal valitava XIV koosseisu poole kirjutasid alla 424 lugupeetud inimest, kellest 128 kuuluvad ka Eesti Metsa Abiks Facebooki suhtlusgruppi. Teiste seas on kodanike pöördumisega liitunud EMA koordinaatorid Linda-Mari Väli, Martin Luiga, Indrek Vainu ja Mati Sepp. „Meie rabad ja metsad ei tohi hävida koos usaldusega oma riigi suhtes,” seisab 400 kirjas.
Rail Baltic ähvardab metsi lisaks trassi alale, kus valitseb oht lõigata läbi rohekoridorid ning rikkuda veerežiim, ka raudtee-ehituseks vajamineva kruusa-, liiva- ja paekivikarjääride rajamisega, milleks kõigepealt raiutakse maha mets. Hävinguohtu satuvad looduslikud pühapaigad ja avastamata võivad jääda arheoloogilised muistised. Samuti on ohus rabad, mida RB trass peaks läbima.
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostas 2014. aastal Rail Balticu võimalikel trassidel asuvate looduslike pühapaikade eelanalüüsi. Selle kokkuvõttes tõdeti, et ehitusest ohustatud pühapaikade väljaselgitamiseks on vaja korraldada täiemahuline kihelkonnapõhine uuring, mille põhiosa moodustab arhiiviandmete analüüs ja kohaliku elanikkonna metoodiline küsitlemine. Seda pole senini tehtud.
Ohustatud pühapaikade hinnanguline arv kasvab seda enam, mida kaugemalt tuuakse Rail Balticu trassi ehituseks kruusa, liiva ja paekivi. 2015. aastal koostatud analüüsis arvestati, et kruus ja liiv tuuakse kuni 25 km kauguselt. Sellega jäi ohupiirkonda ca 700 pühapaika. Kui nimetatud maavarad kaevandataks ja toodaks kuni 50 km kauguselt, satuks ohtu kuni 1400 pühapaika, millest valdav enamik on kaardistamata. Piirkonnas asuvast 30 kihelkonnast on pühapaigad tänaseks täies mahus arvele võetud vaid ühes ning arhiiviteadete esialgne väikesemahuline uuring valmib tänavu 11 kihelkonnas ajaloolisel Harjumaal. “Kuna Kultuuriministeerium otsustas 2015. a. pühapaikade täiemahulise kaardistamise peatada, tähendab RB sellisel kujul ja asukohas ehitamine vähemalt kümnete kaardistamata hiite, silmaallikate, ohvrikivide jt looduslike pühapaikade hävitamist,” sõnas Ahto Kaasik TÜ looduslike pühapaikade keskusest.
Rail Balticu kriitikud on kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust juhtimisel järjepidevalt taotlenud RB tasuvusuuringus viidatud allikate ja arvutuskäikude avalikustamist, nagu nõuab Euroopa Komisjoni kinnitatud tasuvusuuringute koostamise juhend. Siiski on suur osa viidatud allikaid ja kõik tasuvusanalüüsi arvutuskäigud jätkuvalt salastatud. Üheks avaliku raha eest tehtud uurimuseks, mida huvilistega seni jagatud pole, on Eesti teadlaste Jüri Sakkeuse, Aado Keskpaiga ja Erik Terki koostatud töö “Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line”.
Peaminister ja riigikogu fraktsioonid kommenteerivad avalikku 400 kirja Rail Balticu vastu
Peaminister Jüri Ratase kommentaar:
Pean väga tähtsaks, et kiire ja loodussõbralik raudteeühendus Euroopaga tekiks plaanipäraselt aastaks 2026. Eesti avatus ja head ühendused on meie arengu jaoks üliolulised. Rail Balticu abil tekivad uued võimalused, mis kiirendavad meie majanduskasvu, suurendavad rahvusvahelist konkurentsivõimet ning parandavad meie sidet ülejäänud Euroopaga. Sellest võidavad inimesed ja ettevõtjad kõigis kolmes Balti riigis. Rail Baltic on ka loodussõbralik lahendus. Rohkem ronge tähendab vähem veoautosid ja busse ning tulemusena on meie õhk puhtam ja liiklus turvalisem.
Sealjuures on aga väga tähtis, et Rail Baltic oleks ehitatud minimaalse negatiivse mõjuga nii ökosüsteemidele kui ümbruskonnale. Tähtis on ka see, et projekt oleks võimalikult läbipaistev ning aruteludesse oleksid kaasatud nii kohalikud elanikud, teadlased kui ka ärimehed.
Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk oli leida sobivaim asukoht kavandatava Rail Balticu raudtee trassi koridoridele. Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sh erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati. Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.
Arutelu aluseks peavad olema professionaalsed ja usaldusväärsed uuringud. Ernst & Young Balticu tasuvusuuring on tehtud vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale, mida kasutatakse ka teiste sarnaste EL eelarvevahenditest rahastatavate projektide hindamisel. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraat on hinnanud EY tasuvusuuringu usaldusväärseks.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Priit Sibul
Kuigi parlament on oma otsuse teinud, ei tähenda see sugugi, et teema laualt maas oleks. Rail Balticu teema on pidevalt seires ka eelarve menetluse protsessis.
Mul on hea meel, et kultuuriinimeste hääl on Eesti ühiskonnaellu tagasi tulemas. Kui 1990ndate alguses poleks nende häält kõlanud, oleks Eesti kohalike väikeste oligarhide kontrolli all olev postsotsialistlik riigike. Ka Rail Balticu projekti tasuks vaadata seda meeles pidades.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Martin Helme
Oleme kirjutajatega täielikult sama meelt. Esiteks on tasuvusuuring selgelt manipuleeritud ega kannata välja lähemat kriitikat – Rail Baltic ei ole tasuv ei majanduslikult ega sotsisaalmajanduslikult, tema kaasrahastus on üles blufitud, tulud selgelt üles blufitud, kulud väiksemaks räägitud.
Rail Baltic on sedavõrd kahjulik projekt nii eelarve mõttes, majanduslikult kui keskkonnaalaselt, et sõltumata sellest, kui palju on juba kulutatud või ehitatud, tuleb ta peatada igal juhul. Meile on täiesti selge, et mitte mingil moel ei hakka see raudtee tööle nii, nagu seda meile on reklaamitud. Küsimus on ainult selles, kui palju meie kõigi raha jõutakse hävitada enne, kui asi ebaõnnestunuks tunnistatakse.
Vabaerakonna fraktsioon, Artur Talvik
Vabaerakonna fraktsioon hääletas Rail Balticu lepingu ratifitseerimise vastu. Eelkõige oli vastu hääletamise ajendiks Rail Balticuga seotud asjaajamise hägusus ja poliitilise vastutuse puudumine. Tänane olukord on sellest hetkest veelgi kehvem.
Vahepealsel ajal on tõestatud, et Rail Balticu sotsiaalmajanduslikus tasuvusuuringus on kasutatud valeandmeid. Samuti on halvemaks läinud finantseerimisolukord. Brexiti tulemusel lahkub Euroopa liidust üks oluline netomaksja, mis tähendab, et lubatud 80/20 rahastamisskeemist võime ainult unistada.
Reformierakond, Jürgen Ligi
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peab murelikest keskkonna aspektidest hoolimata siiski aru saama, et tegu on julgeoleku- ja geopoliitilise projektiga.
Keskerakonna fraktsioon, Erki Savisaar
Keskerakond pooldab jätkuvalt Rail Balticu ettevalmistus- ja ehitustöödega jätkamist.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Kalvi Kõva
Fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva sõnul jäävad nemad vastustustundliku koalitsioonierakonnana sellest hoolimata juba langetatud otsuste juurde.
VES/EMA/Postimees
