Rainer Piirimets on endine edukas kergejõustiklane.
Juba teist aastat järjest kerkis US Openi tenniseturniiri ajal esile Rainer Piirimetsa nimi. Mullu jäi ta New Yorgis tribüünil vahele keelatud infoedastuse ehk courtsiding’uga ja talle määrati 20 aastaks võistluse külastamise keeld. Ent 34-aastane eestlane naasis võistluspaika juba aasta hiljem ja tal tuli taas kohaliku politseiga tegemist teha. Piirimets vahistati Arthur Ashe’i nimelise peaväljaku tribüünil ja toimetati jaoskonda.
Eesti Päevaleht intervjueeris Rainer Piirimetsa, kus viimane teatas, et ta meelitati kavalalt lõksu. “Ühegi panustamiskontori petmisega ei ole võimalik tänapäeval sellisel moel tegeleda ja seadusvastast pole selles midagi. Aga kuna see teema on väga spetsiifiline ja nüansirohke ning eeldab ka teiselt poolt vastavaid teadmisi, on seda täpsemalt selgitada võimatu, ” seletas Piirimets ajalehele oma kinnivõtmise tagamaid.
Mis on courtsiding? Väljaku ääres spetsiaalsete vahenditega tulemuste edastamine – kusjuures tegutsetakse kiiremini kui kohtunik! – annab reaalajas panustajatele väidetavasti eelise. Panuseid saab teha nii konkreetse punkti kui ka geimi võitja peale. Telepildi puhul peab arvestama väikese viivitusega. See ei ole USA-s seadusvastane tegevus, aga võistluse korraldajad on selle keelanud.
Pretsedent loodi 2014. aastal, kui Australian Openil vahistati selle teo eest Daniel Dobson. Selgus, et Melbourne’is väljaku ääres Sporting Datale tulemusi vahendanud britt edestas turniiri ametlikku andmehaldajat Enetpulse’i kümne sekundiga. Piisav aeg pettuseks? Samal ajal kasutab enamik ennustusportaale reaalajas panustamise puhul võimaliku petmise vältimiseks viie- või kümnesekundilist viivitust. Kui selle aja jooksul koefitsiendid muutuvad, panust ei kinnitata.
Kõlab ka arvamusi, et piirangutele sunnivad hoopis tennise organisatsioonide lepingud andmefirmadega, kelle päralt on tulemuste edastamise ainuõigus. Endine Austraalia courtsider Brad Hutchins, kes on välja andnud raamatu „Geim. Sett. Raha. Sissevaade rahvusvahelise tennise kauplemise salajasse maailma”, ei kahtle hetkekski: „Spordi aususe kaitsmise asemel kaitstakse oma rahalisi huve, sest esmalt tulid lepingud (andmefirmadega), alles seejärel turvakontrollid (kes courtsider’eid jahivad).”
Rainer Piirimetsa kaasusest oli juttu rahvusvahelise kriminaalpolitsei Interpoli uudiskirjas, kus osundati Washington Timesi artiklit: „Politsei arreteeris ta, sest ta rikkus kirjalikku keeldu US Openit külastada, mis määrati talle aasta tagasi, kui ta tabati courtsiding’ult. Kahtlusalune ei olnud üksinda: ametnike sõnul löödi turniirilt tulemuste edastamise eest minema veel vähemalt seitse isikut. 33-aastase Piirimetsa ja tema palkajate kohta on vähe teada.”
US Openil tegutsevad courtsider’id on üldjuhul välismaalased, mullu vahele jäänud 20 inimesest neli oli pärit Suurbritanniast, neli Hispaaniast, kolm Venemaalt, kolm Prantsusmaalt, kaks Itaaliast ja üks Sri Lankalt. Korrakaitsjad ei soovi avalda, kuidas need inimesed täpselt tabati, kuid arvatakse, et Piirimets ja teised tunti ära piltide põhjal, kui kaameraga publikut jälgiti.
Eestiski hoitakse pilk peal
Siiani pole Eestis courtsiding’uga probleeme olnud, kuid võistlustel siiski jälgitakse tribüünil toimuvat.
„Info edastamine on keelatud alates noorte rahvusvahelistest turniiridest,” kinnitas Eesti tenniseliidu tegevjuht Allar Hint. „Senini ei ole me märganud seda tüüpi tegelasi enda rahvusvahelistel turniiridel. Monitoorime küll, kui keegi on arvutiga tribüünil või kahtlaselt palju telefonis. Tegevus ei ole minu teada seadusvastane, kuid on keelatud rahvusvahelise alaliidu reeglitega.”
VES/EPL
