Tänavu septembris toimuvad 1944. a. suurpõgenemise mälestusüritused sarja „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ raames juba viiendat aastat järjest. Traditsiooniliselt korraldab teabepäevi Tallinnas ÜEKNi suurpõgenemise 1944 toimkond koostöös Eestis asuvate institutsioonidega.
19. septembril kl 13:00-16:00 toimub EV Riigikogu konverentsisaalis rahvusvaheline konverents “Suurpõgenemine 1944 ja meie“ /“The Mass Flight of 1944 and Us”. Esmakordselt on kaasatud ka Läti ja Leedu ajaloolased.
19. septembril kl 17 avatakse teabetahvel Harjumäel, millele järgneb Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9, Tallinn) Loone Otsa näidend „Pagulusse“ dramatiseeritud esitus Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ ainetel. Päeva lõpetab koosviibimine Rootsi-Mihkli kiriku Püha Olavi saalis. Esinevad Estonian Folks rahvatantsijad.
ÜEKNi aseesimehe Iivi Zajedova sõnul möödub septembris 78 aastat massilisest eestlaste põgenemisest läände nõukogude terrori eest. “Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu on pöördunud EV valitsuse poole vajadusega korraldada edaspidi suurpõgenemise mälestuspäeva riikliku tähtpäevana ning meie soov on püstitada 1944. a. septembrikuu põgenikele mälestusmärk Tallinnasse,” selgitas ÜEKN suurpõgenemise 1944 toimkonna tegevust Iivi Zajedova.
“Tartu Ülikooli väliseesti uuringute keskuse andmetel põgenes II maailmasõja tulemusel läände ca 75 000 – 80 000 eestlast. Maha jäi vähemalt sama palju sugulasi, sõpru, tuttavaid. Me kõneleme tuhandetest eestlasest, kes lisaks kõigile teistele sõjaõudustele ja küüditamistele, olid rõhutud kartuse, mure ja teadmatuse käes oma lähimate saatuse pärast aastakümneid. Üleilma on Eesti kogukondades ja kogudustes suurpõgenemist alati märgitud ja tähistatud ja seda tehakse edaspidigi,”selgitas Zajedova.
“Põgenikelaagrites kasutasid meie pagulased kõiki olemasolevaid vahendeid kaitsmaks oma elu ning rahvuslikke veendumusi töötades EV taastamise nimel. Uutes, alguses väga võõrastes asukohamaades loodi eesti seltse, koole, üllitati lehti, asutati kirjastusi, laulu- ja rahvatantsurühmi, teatreid. Kogu nõukogude okupatsiooni vältel võitlesid eestlased paguluses vaba Eesti eest, andes oma asukohariikides maailmale igal võimalusel teada, et Eesti on endiselt okupeeritud ja et Eesti peab saama vabaduse.”
Pärast taasiseseisvumist jätkati aktiivse lobitööga Eesti NATO liikmeks saamisel.
Aho Rebas, ÜEKN esimees
Dr Iivi Zajedova, ÜEKN aseesimees, suurpõgenemine 1944 toimkonna juht
[email protected]
suurpogenemine1944.wordpress.com
VES / ÜEKN PRESSITEADE
