ÜEKN täiskogul osalejad Riigikogus 4. mail 2018. Foto: Peeter Langovits
Kolm päeva, 3.-5. mail 2018 Tallinnas täiskogu koosolekut pidanud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) võttis vastu kaks resolutsiooni, korraldas avaliku arutelu Riigikogus ning kohtus hiljuti loodud Riigikogu Välis-Eesti Sõprade Ühinguga, astudes sellega konkreetseid samme globaalsete eestlaste ja Eesti riigi suhete tugevdamisel.
“ÜEKN asutati kui eestlaste maailmaorganisatsioon, mille eesmärk oli laiali pillatud põgenikegruppide ühendamine Eesti iseseisvuse taastamisel. Tänaseks on kunagisest pagulasorganisatsioonist kujunemas globaalsete eestlaste üleilmne võrgustik, mille potentsiaal on ennekõike liikmesorganisatsioonide endi kätes,”ütles Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse esimees ja ESTO 2019 komitee juht. “Tähtis on ka avatus ja uute liikmesmaade kaasamine.”
Esimesel päeval arutasid ÜEKN 12lt liikmesmaalt kokku tulnud delegaadid Eesti valitsusele ja Riigikogule esitatavaid resolutsioone ettepanekutega, kuidas teha väljaspool elavad eestlased nähtavaks Eesti ühiskondlikus elus ning kuidas samal ajal anda neile võimalus osaleda ja kaasa aidata, kui nad seda soovivad. Eestist väljaspool elab praegu umbes 200 000 inimest, kes hea tahte saadikutena oleksid Eesti riigile hindamatu ressurss oma asukohariigis.
Ja kuigi ÜEKN ei esinda kõiki väljaspool Eestit elavaid eestlasi, ühendab ta neid katusorganisatsioonina, olles valmis seisma diasporaa huvide kaitsel nii Eestis kui üle maailma.
Liikmesmaade esindajad nõustusid, et ÜEKN organisatsioonina vajab uuendust, et ta suudaks uuenevas maailmas võrdse partnerina kaasa rääkida.
Resolutsioon suhete tugevdamisest Eesti ja globaalsete eestlaste vahel pakkus mitmeid konkreetseid võimalusi, kuidas välismaal elavate eestlaste häält Eestis kuuldavaks teha: luua valitsuse juurde ühine töörühm, mis tegeleks diasporaa teemadega ja otsiks vormi väliseestlase esinduseks (minister, kantsler, riigikogu komisjon, jne); taastada rahvuskaaslaste programmi rahastamine 2008.a. majanduskriisile eelnenud mahus; viia suurpõgenemise ja eesti diasporaa teemad kooliprogrammidesse; mälestada suurpõgenemist mälestussamba ja -päevaga lähemalt vt. eelmine VES).
Resolutsioon eesti laste õigusest oma emakeelele ka välismaal annab konkreetseid soovitusi, kuidas täita ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 30, mis sätestab lapse õiguse oma emakeelele ja kultuuripärandile elukohariigist hoolimata. ÜEKN soovitab välja töötada strateegia globaalsete eesti laste keele ja kultuuriteadmiste edendamiseks ning pakkuda välja kõigile kättesaadavad tasuta digitaalsed õppesüsteemid; kaasata diasporaa esindajaid seadusloomesse, kui arutatakse diasporaad puudutavaid küsimusi; teavitada lapsevanemaid nende keelelistest õigustest ning kindlustada, et kõik tagasipöörduvad lapsed saaksid vajalikku õpiabi ja toetust. (Resolutsioonide täistekstid on üleval ÜEKNi veebis ja Facebook’i kodulehel).
Tahe ja vajadus koostööks on olemas
Avalikule arutelule oli pühendatud täiskogu teine päev, mil tähelepanu keskmes olid suhted Eesti riigi ja globaalsete eestlaste vahel. Riigikogu konverentsisaalis toimunud aruteludes kutsuti osalema Riigikogus 17. aprillil loodud Väliseesti Sõprade Ühenduse liikmed, aga ka ülejäänud Riigikogu liikmed, riigiametnikud ja muud huvilised.
Arutelu avas ÜEKNi esimees Marju Rink-Abel, kes andis tervituseks sõna justiitsministrile Urmas Reinsalule. Ministri sõnum oli selge: Eesti vajab põhimõttelist mõtteviisi muutust ning senised meetmed väljaspool elavate eestlaste kaasamiseks pole olnud piisavad, sest potentsiaali on palju rohkemaks. Minister puudutas ka rahvuskaaslaste programmi, mis on küll rida meetmeid, kuid millel puudub poliitiine sisu ja ambitsioon, et programm tõepoolest võimaldaks inimestel, kes seda tahavad, olla eestlased ja eesti kogukonna osa.
Eesti kui rahvusriigi loogika eeldab, et eestlased peavad siin riigis olema enamuses, mainis Reinsalu, lisades, et majanduskasvust tingitud surve immigratsioonitingimuste lõdvendamisele
võib kaasa tuua hoogsa idapoolse rände kasvu, mis lööks rahvusliku tasakaalu paigast ära. Ka seetõttu on oluline just eestlaste tagasipöördumine, eestlased on alati koju tagasi oodatud, kinnitas minister Reinsalu.
Enne pärastlõunast arutelu tutvustas Ülle Ederma ÜEKN varsti ilmuvat raamatut “Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu” ning kuulati ka lühiülevaateid liikmesmaade tegevusest. Meelis Niinepuu Mälu Instituudist rääkis raamatust “Põgenemine vabadusse”.
Aho Rebas modereeris diskussiooni “Suhete tugevdamine Eesti riigi ja välismaal elavate eestlaste vahel”, milles osalesid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu väliseesti sõprade ühenduse abiesimees Krista Aru, Anne-Ly Reimaa kultuuriministeeriumist, Andero Adamson haridus- ja teadusministeeriumist ning ÜEKN juhatuse liikmed Eric Suuberg, Leelo Pukk, Marcus Kolga ja Sirle Sööt. Sõnavõttudest kumas läbi, et mõlemapoolne vajadus ja tahe suuremaks koostööks on olemas, on vaja vaid leida koostöövormid, mille raames saaks tegevust arendada.
Vahetult peale täiskogu koosolekut kohtus ÜEKN 9-liikmeline töögrupp riigikogu Välis-Eesti Sõprade Ühinguga, andes neile üle vastuvõetud resolutsioonid ja tänades neid ühingu loomise eest.
Välis-Eesti Sõprade Ühingu nimel kinnitas ühingu esimees Marianne Mikko, et ühingu poolt on tugev tahe koostööks olemas. Ühing, mis loodi riigikogus vaid paar nädalat tagasi, on juba kohtunud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Piret Hartmaniga ning plaanis on kohtuda ka välisministri ja kultuuriministriga veel enne riigikogu suvepuhkust.
ÜEKN uus juht on Aavo Reinfeldt
Laupäeval, 5. mail tegeles ÜEKN täiskogu organisatoorsete küsimustega.
Korralistel valimistel valiti ÜEKN uueks esimeheks Aavo Reinfeldt.
Bridgetonis, NJ, sündinud, panganduse tagapõhjaga Aavo Reinfeldt jagab oma aega San Diego, CA, ja Eesti vahel, olles Estonian Business School’i lektor. Aavo on ka ERKÜ nõukogu liige, Baltic American Freedom League (BAFL) president ja ESTO 2019 peakomitee laekur. Uus esimees lubas, et konkreetsemalt räägib ta oma tegevuskavast ja plaanidest mõne nädala pärast.
Täiskogu tänas senist esimeest Marju Rink-Abelit pühendumise ja südamega tehtud töö eest olukorras, kus kahe aasta jooksul lahkus kaks tegevdirektorit ning kogu jooksev töö jäi esimehe
õlgadele.
ÜEKN juhatus koosneb liikmesmaade esindajatest, kusjuures kandidaate ei valita, vaid iga liikmesmaa määrab ise oma esindajad juhatusse talle eraldatud kvoodi raames. Uues juhatuses on Maie Barrow (Austraalia), Maie Kisis-Vainumäe (Saksamaa), Marcus Kolga, Laas Leivat (Kanada), Marju Rink-Abel, Maia Linask (USA), Toomas Ojasoo (Inglismaa), Toomas Kalda (Läti), Lia Urman (Leedu), Leelo Pukk, Evelin Tamm (Rootsi), Iivi Zajedova (Tshehhi), Mare Litvinova (Ukraina), Külli Sulg (Venemaa), Tiiu Sillavee (Soome).
Kuna Soome eestlaste keskorganisatsioonil, Soome Eestlaste Liidul, on tegevus sisemiste konfliktide tõttu raugenud ning aastakoosolekut peetud ei ole, andis ÜEKN liidule uue juhatuse all aega tuleva aasta veebruarini, et oma tegevus taastada ning vajalik aruandlus esitada.
ESTO 2019 peakomitee juht, Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse esimees Sirle Sööt tutvustas täiskogule järgmist ESTOt, mis toimub 27. juunist kuni 3. juulini Helsinkis, Tartus ja Tallinnas. Kava on tihe ja suur osa kokkuleppeid ürituste toimumiseks on juba sõlmitud, kuid kindlasti tuleb kavas veel muutusi ning alati on ruumi ka aktiivsete abiliste ja korraldajate jaoks, sest ESTO korraldamine on väga suur töö ning teadagi vabatahtlik.
Järgmine ÜEKN täiskogu toimub Ottawas, Kanadas 2.- 4. mai 2019. aastal.
Kärt Ulman
