Kelly Sildaru Dew Tour’il. Kelly Sildaru FB foto
Vigursuusataja Kelly Sildaru on alles 14-aastane, aga juba kahekordne Dew Tour’i pargivõistluse võitja. Tiitli kaitsmine läinud nädalavahetusel Colorado mägedes ei kulgenud närvikuluta, aga võitjate üle teatavasti kohut ei mõisteta.
Kõigepealt võisteldi maailma tugevuselt teiseks võistluseks peetaval Dew Tour’il hüpetes ja neis oli Sildaru ületamatu. Ta tegi pöördeid ja saltosid nii vasakule kui paremale, kogus maksimaalsest 100 punktist 86,33 ja teenis kommentaatoritelt vaimustavaid repliike a la „nii vapustavat esitust pole aastaid nähtud“.
Käsipuudel ehk reilidel Kelly tänavu nii kindel ei olnud, kogudes neljanda koha andnud punktid 73,00 alles kolmandal laskumisel. Aga piisas neistki, et kokkuvõttes 159,33 punktiga Maggie Voisini (USA, 153,32) ja vigursuusatamise legendi Kaya Turski (Kanada, 146,99) ees võita.
Võistluse järel oli Kelly ja ta treenerist isa Tõnise esimene mure hiigelsuure karikaga lennukile saamine. Edasi käib Kelly kenasti Tallinnas koolis ja jaanuari lõpus lendab taas Ameerikasse, kus üritab Aspenis kaitsta ekstreemspordi olümpia X-mängude mullust üllatuslikku esikohta. Lisaks teeb Sildaru tänavu seal kaasa ka Big Air hüpetes.
Tubli oli eelmisel nädalal Ameerikas teinegi Eesti nooruk, 18-aastane tennisist Kenneth Raisma. Jõudnud ühel eelnenud turniiril poolfinaali, osales ta noorte mitteametlikuks MMiks peetaval Orange Bowlil. Kolm esimest ringi läbis Eesti järgmiseks tennisetäheks loodetav Raisma edukalt, jõudes kaheksa parema sekka. Samal turniiril mängis end koos itaallannast partneriga naispaarismängu poolfinaali Saara Orav.
Kui jätkata teemal eestlased Ameerikas, siis ameerika jalgpallur Margus Hunt teenis Cincinnati Bengalsi meeskonnas teise järjestikuse võidu, alistades konferentsi autsaideri Cleveland Brownsi 23:10. Hunt sai taas korralikult mänguaega, aga kahjuks see enam Bengalsit ei aita, kuna viis võitu, seitse kaotust ja ühe viigi kogunud Cincinnati meeskond tänavu play-off’i ei pääse.
Eesti spordis on kätte jõudmas suurmeister Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistava maleaasta tippsündmused. Pärnus, Paul Kerese kooliaastate ja maleõpingute linnas, peetakse male MM-sarja üks Balti tsooniturniiridest ja kaks vooru enne lõppu juhib Kerese järel teine Pärnust kasvanud suurmeister Kaido Külaots oma andeka õpilase Ottomar Ladva ees. Neid tsooniturniire on Baltikumis kolm, igal osaleb kaheksa paremat nii Eestist, Lätist kui Leedust ja kolme turniiri edukaim saab otsepääsme MMi tsoonidevahelisele turniirile.
Kerese aasta jätkub aga Eestis tõelise tähesajuga, sest detsembri keskel algavad Tallinnas ligemale 600 tippmaletaja (üksi rahvusvahelisi suurmeistreid on registreerunud ligi 100) osavõtul kiir- ja välkmale Euroopa meistrivõistlused.
Pallimängudest köitis läinud nädalal Eesti spordisõprade tähelepanu saalihoki MM. Tegemist on kerge aukudega plastikpalli ja plastikust hokikeppidega saalis mängitava hokilaadse alaga, mille leiutasid rootslased (Rootsis on praegu umbes 130 000 litsenseeritud saalihokimängijat!) ja mille MMidel konkureerivad rootslastega kuldmedalitele vaid nende naabrid soomlased. Seekordne MM Riias lõppeski soomlaste täpsemate bullititega finaalmängu viigiliselt lõppenud normaalaja järel.
Eesti koondis koosnes poolenisti Rootsi eliitliigades mängivatest Eesti passiga rootsieestlastest, kelle toel loodeti seekord jõuda esikuuikusse. Alagrupis kaotas Eesti 4:8 Šveitsile ja 3:10 Soomele ning viigistas 6:6 Saksamaaga. Edasi alistati suurelt 16:4 kuulus jäähokimaa Kanada ning kaotati veerandfinaalis 2:8 tugevale Tšehhile. Kuues koht läks paraku käest kohamängude 5:6 kaotuse järel Taanile ja 4:5 allajäämisega kordusmängus Saksamaale. Nii lõpetas Eesti saalihoki MMi loodetust kehvema kaheksanda kohaga. Ometi on see saalipallimängudes eestlaste maailma mastaabis kõrgeim positsioon.
Üks virtuaalne võistlus hakkab Eestis peagi oma kõrgpunktile lähenema. Mõistagi on see aasta parimate sportlaste valimine, mis on ühest küljest küll mäng kohati võrreldamatute faktoritega, aga teisest küljest alati vaidlusi tekitav konkurss. Nagu ikka summeeritakse rahva, spordialaliitude ja spordiajakirjanike arvamused ning jagatakse välja kuldsed Kristjani (Palusalu auks!) kujud.
Tänavu pole ilmselt spordiaasta parima võistkonna ja treeneri selgitamisel erilisi konkurente sõudmise olümpiapronksidele Kaspar Taimsoole, Tõnu Endreksonile, Allar Rajale ja Andrei Jämsäle ning nende juhendajale Matti Killingule.
Kas aga parimaks naissportlaseks kuulutatakse rahva lemmik Kelly Sildaru, igikestev vehkleja, tänavugi Euroopa meister Irina Embrich või pika vigastuspausi järel mitmel tiitlivõistlusel ülinapilt neljandaks ja olümpial kuuendaks jäänud kaugushüppaja Ksenija Balta, on vägagi lahtine. Nagu ka see, kas Eesti 2016. aasta parim meessportlane on Euroopa kettaheitepronks Gerd Kanter, tõstmise EM-pronks Mart Seim, Rio olümpia kuues 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi või keegi teine. Võitu väärt võrdsed on paljud, igatahes on hääletajate arvamusi põnev oodata.
Enn Hallik
