Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik (Valgetähe IV klass) on kui Eesti mahepõllunduse ema. Ta on aastaid uurinud, kuidas tõsta mulla viljakust ja vähendada taimekaitsevahendite kasutamist, et toidutootmine põllumajanduses oleks kestlik ja keemiavaba. Ta on ka rahvusvahelise mahepõllundusuuringute ühingu asutaja ning Eesti mahepõllunduse sihtasutuse esimees.
Keskkonnahoid on muutumas Anne Luige hinnangul üha olulisemaks. “Me näeme, mis keskkonnaga juhtub. Kui me seda ise ei hoia, siis kes seda meie eest teeb? Inimene ei saa ilma looduseta. Nagu kipub olema – tehnoloogiline progressi ägedusega unustame ära, et oleme osa loodusest, kuid meil ei ole võimalusi ilma selleta hakkama saada,” nentis emeriitprofessor.
Peamiseks eesmärgiks lähitulevikus peab ta laste teadlikkuse tõstmist. Kasvava linnastumisega on kadumas lastel arusaam, kust toit tuleb ja kuidas toota seda loodushoidlikul moel.
Tallinna ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin (Valgetähe IV klass) on füüsikateoreetik, kes uurinud väljateooriat ja üldrelatiivsusteooriat ning lisaks sellele lainete levimist kõveras aegruumis. Ta on avaldanud üle 80 teadustrükise ja kõrgkooliõpiku.
Tallinna ülikooli matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik (Valgetähe IV klass) on oma teadustöös keskendunud matemaatika didaktikale keskkoolis. Lihtsamalt öeldes uurib ta, kuidas õpetada keskkoolimatemaatikat huvitavalt ja tulemuslikult.
Tartu ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (Valgetähe IV klass) on pedagoogikateadlane, kelle pedagoogilise psühholoogia alaste õpikutega on õpetajaks kasvanud palju põlvkondi pedagooge.
Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur materjaliteadlane Malle Krunks (Valgetähe IV klass) uurib päikesepatareide keemilisi tehnoloogiaid ning materjalide sünteesi keemiat. Praegu töötab ta koos oma uurimisgrupiga välja uusi materjale päikeseenergeetikale. Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni, mida on tsiteeritud ligi 3000 korda.
Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto (Valgetähe IV klass) uurib ja annab ettevõtetele nõu, kuidas teha tootmine nutikaks ja tõhusaks. Ühtlasi on ta Euroopa ja Eesti patendivolinik. Tauno Otto näeb enda peamise panuse Eesti ühiskonda Tööstus 4.0 idee arendamist ja tutvustamist. Muu hulgas oli ta eelmisel aastal tehnoloogiakonverentsi “Manufuture” üks korraldajatest. Seal astus üles ka president Kersti Kaljulaid. Tööstus 4.0 laiem rakendamine tähendab lihtsalt öeldes, et masinad ning inimese ja masina suhted on rohkem arenenud ja digitaliseeritumad.
Eesti maaülikooli matemaatika ja metsateadlane professor Andres Kiviste (Valgetähe IV klass) teab, kuidas modelleerida puistu ehitust ja kasvukäiku. Teisisõnu uurib ta seda, kuidas välja arvutada metsa juurdekasvu, võttes arvesse ka aastaaegade ja kliima mõju puude kasvamisele.
Tallinna ülikooli arengupsühholoog Anne Tiko (Valgetähe IV klass) on uurinud koolikiusamist, erivajadustega ja riskikäitumisega laste toetamist õppimisel ning mitmeid lastekaitsega seotud teemasid.
Ajaloolane Vilma Trummal (Valgetähe IV klass) on oma pika elutee jooksul töötanud neli aastakümmet Tartu ülikoolis. Pikka aega oli ta TÜ-s ainus arheoloogiaõppejõud. Teadustöös keskendus ta Tartu vanema ajaloo arheoloogilisele uurimisele. Oma uurijateed alustas ta sügaval Nõukogude ajal, mil uue teadusharu algatamine ülikoolis polnud sugugi lihtne, kuid tema tõi põhjenduseks, et otsib siit Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa 1030. aastal rajatud “vene linna” ja vene-eesti “igipõliste sõprussuhete” jälgi.
Tallinna ülikooli Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli (Valgetähe IV klass) on itaalia päritolu Eesti semiootik, kes kaitses doktorikraadi semiootika ja kultuuriteooria alal Tartu ülikoolis 2008. aastal. Tema teadustöö on väga interdistsiplinaarne ning põimib ühte keelefilosoofia, eesti tõlke ajaloo, kirjandussemiootika ja –filosoofia ning tänapäeva kontinentaalse filosoofia. Lisaks rahvusvahelistele teaduspublikatsioonidele avaldab Monticelli sageli ühiskonna- ja kultuuriteemalisi esseesid ajakirjanduses.
“Eesti riik ja Eestimaa on olnud mulle väga kallis. Olen siin kaua elanud, mitte küll estofiilina, aga lihtsa Eesti elanikuna. Kui olen tundnud, et midagi ei ole nii, nagu võiks olla, siis ma olen üritanud panustada – täpselt nii, nagu teised Eesti elanikud. See ei ole väline huvi, vaid kirglikum ja lähedasem,” selgitas Monticelli.
Paljudel rinnetel rabamine hakkab aga vaikselt väsitama. “See on ilmselt väga tüüpiline Eesti elanike tunne, et meid on vähe ja peame nelja eest panustama. Olen üritanud luua endale võimalust rahulikuma tempo võtmiseks, et tegeleda pikemat aega ainult teadusega,” laiendas Monticelli.
Tallinna ülikooli eesti kirjanduse dotsendi Luule Epneri (Valgetähe IV klass) teatrihuvi algas juba 1960ndatel aastatel keskkoolis. Teadlasena on saanud tema peamisteks uurimissuundadeks etenduse analüüs, draamateooria ning eesti teatri ja draama ajalugu. Käimasoleva projekti “Heuremata” eesmärk on aidata kaasa kõrgekvaliteediliste eestikeelsete teadusmonograafiate kirjutamisele ja väljandmisele.
Tartu ülikooli vanemteadur Tiit Hennoste (Valgetähe IV klass) on keele- ja kirjandusteadlane, keda paelub ka meedia. Aastate vältel on ta uurinud eesti keele suulist kõnet, ajakirjandustekstide ehitust ja funktsioneerimist ühiskonnas ning modernismi eesti kirjanduses. Muuhulgas on ta loonud tekstianalüüsi mudeli, mille keskne osa on kultuurisituatsiooni mõiste.
VES/ERR
