Maal alanud kuuenda väljasuremise laine tempo on kardetust kiirem, hoiatavad teadlased hiljuti avaldatud artiklis.
Rohkem kui 30 protsendi selgroogsete liigiline koosseis ja arvukus kahaneb, ilmneb väljasuremistrendi esimesest ulatuslikust analüüsist.
“Tegemist on bioloogilise hävinguga globaalses mõõtmes,” ütles USA ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) ilmunud uurimistöö kaasautor Stanfordi ülikooli professor Rodolfo Dirzo.
Teadlased väljendasid umbes kümne aasta eest kartust, et terendab uus liikide väljasuremine.
Nüüd on kõik ühel meelel, et väljasuremine juba käib, kuid teadlased hoiatavad uuringute põhjal, et hävingu tempo on kiirenenud.
Töö hõlmab hädavajalikke andmeid 27 600 liigi arvukuse kahanemise kohta. 177 imetaja puhul vaadeldi andmeid 1900.-2015. aastani.
Vaadeldud imetajad on kaotanud vähemalt kolmandiku algsest elualast. 40 protsenti neist – sealhulgas ninasarvikud, orangutanid, gorillad ja suured kaslased – peavad piirduma 20 protsendi või veelgi vähemaga maaalast, kus nad kunagi ringi liikusid.
Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine on viimasel ajal hoogustunud.
“Mitmed imetajaliigid, kelle olukord oli veel kümne või kahekümne aasta eest üsna turvaline, on nüüd hävimisohus,” öeldakse artiklis ning nimetatakse gepardeid, lõvisid ja kaelkirjakuid.
Globaalses mõõtmes on viimase poole miljardi aasta kuues väljasuremislaine rängim pärast seda, kui 66 miljoni aasta eest hävis hiidmeteoriidi tabamuse mõjul kolm neljandikku elust Maal, sealhulgas mittelendavad dinosaurused.
Praegu sureb aastas välja keskmiselt kaks selgroogsete liiki.
Liikide arvukus on viimasel ajal kahanenud kõige enam troopilistes piirkondades. Lõuna- ja KaguAasias on suured imetajad kaotanud üle nelja viiendiku oma ajaloolisest areaalist.
Jahedama kliimaga aladel hävib vähem liike, kuid protsentuaalselt on nende osakaal elustikust isegi suurem.
Loomaliikide väljasuremise põhjus ei ole kellelegi saladuseks, selleks on inimene, kelle arvukus on alates 1960. aastast saadik rohkem kui kahekordistunud ja ulatub 7,4 miljardini. See liik sööb, rahvastab ja reostab planeeti teiste liikide arvel.
Nii näiteks elab maakeral looduses veel vaid 20 000 lõvi, alla 7000 gepardi, 500-1000 hiidpandat ja umbes 250 Sumatra ninasarvikut.
Lähikümnenditel hakkab loomaliikide väljasuremist oluliselt mõjutama ka kliimamuutus, mis jätab elukohata jääkarud, kuid ka paljud teised vähematraktiivsed liigid.
Suurte liha- ja rohusööjate kadumine mõjutab kogu toiduahelat ja annab hoobi tervetele ökosüsteemidele, hoiatavad teadlased.
Allikas: BNS
