TÜ rektor Volli Kalm õnnitleb Andres Sööti. Foto: Postimees
1. detsembril, rahvusülikooli 97. aastapäeva aktusel kuulutati välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks sai tõsielufilmide lavastaja ja operaator, eestlaste ajaloo- ja kultuurimälu ärataja ja talletaja, eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri jäädvustaja Andres Sööt.
Andres Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud oma kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. „Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on lubanud tal mitte piirduda ja leppida vaieldamatu loomingulise andekusega, vaid tõusta ühtaegu nii ajastu kroonikuks kui ka ajatute portreede loojaks,” kirjeldasid Söödi rahvuskultuurilist rolli tema loomingut imetlevad ühiskonnategelased oma soovituskirjas.
Andres Söödi suhtumise ainesse võtab olemuslikult kokku tema enda lause: „Dokumentaalfilmi võlu läheb minu jaoks kohe kaduma, kui sealt paistab avalikku või poolpeidetud lavastust või selle elemente.” Talle sekundeerib üks meie toekamaid filmiasjatundjaid Jaan Ruus, kes on sõnastanud põhilise: „Sööt oskab distantseeruda maailmast, filmitavast, valitsevast riigikorrast, kuid säilitab sisimas harmoonilise tasakaalu. Kõiki tema filme läbivad kultuuriteadvust kujundavad asjad ja nähtused. Inimesed, asjad, keskkond, arhitektuur aitavad orienteeruda kultuurikeskkonnas, aitavad vältida isiksuse killustumist.”
Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm täiendas komisjoni öeldut, rõhutades, et Eestis on palju inimesi, kes on oma loominguga rahvusmõtte alustaladeks, ent kannavad seda rolli esiplaanile trügimata. „Rahvusülikooli aastapäeval on meie jaoks suur au selliseid suurkujusid tänada ja tunnustada,” pöördus Volli Kalm Andres Söödi poole aastapäevaaktusel rahvusmõtte auhinda üle andes.
„Meie rahvas on nii väike, et oleme õnnelikud iga rahvuskultuuri püsimisse panustava inimese eest. Neil kõigil on suur roll meie kultuuriloos. Aga täna väärib kõigist teistest enam seda auhinda mees, kes on oma filmide kaudu kujunenud vaimseks autoriteediks mitmele põlvkonnale Eesti inimestele. Tänane auhind läheb Andres Söödile, kes oma loominguga väärindanud meie rahvusmõtet ajatul ja omakasupüüdmatul moel enam kui poole sajandi vältel,“ rõhutas Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige Tuulike Kivestu ülikooli aulas rahvusmõtte auhinna saajat tutvustades.
Andres Sööt on sündinud 4. veebruaril 1934 Paides vannutatud advokaadi Andreas Leppiku pojana. 14. juunil 1941 tema isa arreteeriti. Mahalaskmisotsus asendati hiljem 10-aastase vangilaagriga. Andreas Leppik suri aprillis 1945 Novosibirski lähedal. Koos ema ja vennaga Tomski oblastisse küüditatud Andres lõpetas võõrsil 4-klassilise algkooli. 1947. aasta sügisel avanes tal võimalus pooleldi salaja Eestisse tagasi tulla, kus tollal alaealise nooruki adopteerisid tema vanemate tuttavad. Sööt pääses õppima Tartu Raudteetehnikumi, mille lõpetas 1954. Esimesed filmialased töökogemused omandas Sööt 1954–1957 operaatori assistendina Tallinna Kinostuudios. Lõpetanud 1963 Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina, töötas ta lühemat aega Habarovskis Kaug-Ida Kroonikastuudios. Hiljem töötas Andres Sööt „Tallinnfilmis” ja „Eesti Telefilmis” režissööri ja operaatorina. 1993 rajas ta stuudio „Monofilm”, kuid on teinud koostööd ka teiste filmistuudiotega. 1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.
Andres Sööt nimetati Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks aastal 1987. Tema pikaajalist loomingulist tegevust ja panust Eesti dokumentalistika edendamisel on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992), Riigivapi V klassi teenetemärgi (1997), Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (2004) ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga (2010). Kunstiühing „Pallas” valis Andres Söödi 2014. aastal oma auliikmeks, pidades muuhulgas silmas asjaolu, et ulatusliku osa tema loomingust hõlmab eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri kõrgtasemel jäädvustamine. Olgu siin nimetatud filme Konrad Mäest, Voldemar Vagast, Villem Raamist, Arnold Matteusest, Johannes Võerahansust ja Eduard Rügast. Aga kogu tema ampluaa ulatub Arvo Pärdist ja Lennart Merest Johannes Hindi ja Enn Tartoni.
