TÜ Loodusmuuseumi hoone ja seal hoitavad loodusteaduslikud kogud on üle elanud mitu riigikorda alates tsaariajast ning majas on töötanud sadu teadlasi. Järjekordse kolimise käigus avastati aastakümneid lukustatuna seisnud ja tühjaks peetud seifist 12 karbikest looduses ehedalt esinevate väärismetallidega, mille küljes on 19. sajandi keskpaiga etiketid. Karbikestes on plaatina, osmiriidiumi ning ka ehedat kulda.
Geoloogiakogude peavarahoidja Mare Isakari sõnul ei ole karbikeste sisu rahasse ümberarvutatuna siiski muinasjutuliselt hinnaline, kuna väärismetalli on väga väikestes kogustes.
Objektide etikettidel on saksa keeles kirjutatud väärismetalli nimetus ja leiukohad, mis on oma aja ühed kuulsaimad. Näiteks kullatükkide leiukohtadena on kirjas Berezovsk ja Nevjansk Uuralites, Kolõvan Altais ja Faţa Băii Rumeenias.
Ei ole kindlalt teada, millal kuld muuseumisse jõudis. Ühe võimalusena arvatakse, et selle võis ülikooli tuua esimene mineraloogiaprofessor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842), kelle mineraloogiliste tööde hulgas on tuntuimad uurimused kullast ja plaatinast Uuralites. On ka teada, et Tartu ülikoolile on kolm tükikest kulda kinkinud ka Vene tsaar Nikolai I (1796–1855). Kulla päritolu peavad teadurid nüüd vanadest inventariseerimisraamatutest uurima hakkama.
