1. juuli pärastlõunal toimus Okupatsioonide Muuseumis muusikaline meenutusõhtu “Contra mortem”, et tähistada pagulaseesti pärimuslaulik Reet Hendriksoni 70. sünniaastapäeva. Reeda sõbrad erinevatest põlvkondadest Liivi Jõe, Ilvi Jõe-Cannon, Andres Raudsepp (Kanada), Eve Lukk, Taivo Niitvägi, Toomas Tuulse (Rootsi), Jaak Johanson jt avasid lühiettekannete ja muusikaliste meenutustega erinevaid ajajärke ning tahke Reeda elust.
Reet sündis Eestis vahetult enne suurt põgenemist 1944 ja kasvas üles Uppsalas Rootsis. Haridustee viis ta geneetika alal Fulbrighti stipendiumiga USA-sse. Kotkajärve Metsaülikool 1968. a. Kanadas osutus Reeda elus pöördeliseks. Tema kaunihäälne rahvalaulude esitus ja puhas eesti keel võlus kuulajate südamed. Kanada produtsendi ja muusiku Andres Raudsepa ettepanekul salvestati LP “Reet – eesti rahvalaule”, mis ilmus Torontos aastal 1969 ja levis kiiresti pagulaseestlaste seas.
Andres Raudsepp vaatab meenutuses tagasi: “Pärimusmuusik Reet Hendrikson iseloomustas pagulaseestlaste identiteeti, eriti Põhja-Ameerikas, uuel ja värskel moel. Tema poolt seatud rahvamuusika, mis salvestatud Kanadas 45 a tagasi, on ikka ja jälle kajastunud kildudena väiksemates ringkondades kodu-Eestis, eriti interneti kaudu. Kajastunud on ka Reeda kunagised kontaktid ja õpingud muusika alal Austrias ja sellel alusel avanebki lugu ühest kaunishingest, keda laulupeo eel meenutame.”
Reet täiendas ennast muusikas 1970–72 Salzburgis Orffi Instituudis, arendas oma multiinstrumentalisti võimeid ja töötas seejärel erivajadustega laste toetamise loovprojektides Kanadas ja USA-s. Uus muusikaline pööre saabus magistrikraadi omandamisega vanamuusika alal Bostonis 1980. aastate keskel. Töö Harvardi Ülikooli raamatukogus Bostonis ja seejärel Rootsi Ringhäälingus Stockholmis võimaldas edasitegutsemist harrastusmuusikuna, nii koorilaulja kui barokkviiuldajana, kuni ootamatu surmani 2000.a.
Reet armastas Eestit ja külastas sageli sünnimaad alates 1976. Taivo Niitvägi vaimuliku muusika ansamblist ’Linnamuusikud’ meenutab: “Reet oli muusikuna ja arhivaarina Rootsi Rahvuslikus Ringhäälingus üks olulisemaid kulissidetaguseid Eesti iseseisvuse ja kultuurilise ärkamise toetajaid möödunud sajandi 80.–90.-ndatel aastatel. Hingestades oma lauludega Kanadast kuni Rootsini väliseestlaste kiindumist meie rahvuskultuuri vastu, vahendas Reet ka Eesti muusikutele hulgaliselt noote Rootsi Raadioarhiivist ning osales ise paljudes Eesti muusikaprojektides.ˮ
Muusikalisel meenutusõhtul sai kuulda ka Reeda esituses rahvalaulu seadeid LP-lt (CD 2008) “Reet”. Reeda sõprade algatatud kultuurisündmust toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Eve Lukk
peakorraldaja
[email protected]
