Sinimägedes tähistati pidulikult 20. Relva SS-i grenaderdiviisi ehk Eesti Leegioni asutamise 80. aastapäeva.
Leegionist käis kolme aasta jooksul läbi umbes 70 000 meest, kelledest paljud koju tagasi ei jõudnudki. Neile oli asi selge – seal oli pealetungiv vaenlane tulemas, kelle käitumismudel oli tuntud ja isegi verinoortel grenaderidel polnud aega kõhklusteks.
Hilissuve kangelaslikud ja ülimalt verised lahingud Sinimägedes hoidsid Punaarmee edasiliikumist kinni pea paari kuu jooksul, see võimaldas arvatavalt 80 000 eestlasel pääseda läände, kus kõige kiuste eestlust ikka elus hoiti.
Sinimägedest rääkides on paraku poliitikute retoorika muutunud, kõikvõimalike algselt sügavalt rahvuslikke ettevõtmiste sisu on hakatud pisitasa muutma, isegi laulupidude repertuaar hakkab üha enam selle rahvuslikust sisust eemalduma ja isegi mõistena on hakatud rahvuslust millekski otsekui häbiväärseks pidama.
Huvitav detail seegi, et Eestis kvalifitseerub veteraniks see, kes NATO või mõnel muul liitlasvägede missioonil kuskil Aafrikas või Afganistanis käinud, veteranide hulka ei kuulunud ei Vabadussõjast ega II maailmasõjast osa võtnud eesti mehed isegi siis, kui esimesed veel elus olid.
Eesti taasiseseisvudes oli rahvast rohkem ja isegi poliitikud ei pidanud paljuks kohale tulla ja valjult ning otse asjust kõnelda, 27. augustil olid erakondadest kohal vaid EKRE ja põlis-eestlased.
Piduliku koosoleku korraldas Eesti Leegioni Sõprade Klubi, kohal olid ka Läti sõsarorganisatsiooni esindajad.
Andres Raid
uueduudised.ee
