Karl Herbert Grabbi
Viimase paari kuu jooksul on esile kerkinud kriis, mis puudutab igaüht planeedi peal. Oleks raske leida inimest, kelle elu ei oleks muutunud koroonaviiruse tõttu.
Meie ühiskonna majanduslikud, sotsiaalsed, ja kultuurilised võrgud on ajutiselt nõtkenud hõredaks. Hirm, ebakindlus ja hüsteeria on loonud mürgise miljöö mõnedes kogukondades. Sellistes tingimustes võib inimeste heaolu rängalt haavata saada.
Aga kui võtta paar sammu tagasi ja natuke kriitilisemalt ja laiemalt mõelda olukorra peale, siis tulevad mõned rahustavad ideed pähe.
Esiteks, me saame keskenduda asjadele, mis on meie kontrolli all: nimelt meie mõtted, sõnad ja teod. Kõik ülejäänu, mis toimub elus, ei ole meie võimes muuta.
Kui inimene on avastanud, et ta välisolukorda ei saa muuta, aga saab muuta enda perspektiivi, siis ta annab endale võimaluse otsustada, kuidas ta reageerib. Selline epifaania võib väga vabastav olla.
Rasked ajad on paratamatus, aga meie vastused nendele aegadele on meie otsustada.
Üks valik, mida meie saame teha, on otsida võimalusi ennast tugevdada ja täiendada raskedel aegadel.
Kuulus Rooma keiser Marcus Aurelius propageeris seda sama mõtet, kui ta hakkas uurima stoitsismi, ühte iidset Kreeka mõttekooli, mis on positiivselt mõjutanud liidreid läbi aegade.
Stoitsismi nurgakivi keskendub mõistusepõhisele maailmavaatele, mida inimene saab endale luua läbi teaduslike ja loogiliste otsuste. Tuleb maailma vaadata rahulikult, pikemas perspektiivis ja tervisliku skeptitsismiga.
Ühte Marcuse Aureliuse tsitaatidest on väga relevantne meeles pidada, eriti tänapäeval: “Kõik, mida meie kuuleme, on arvamus, mitte fakt. Kõik, mida meie näeme, on perspektiiv, mitte tõde.”
Kui haarata kinni stoitsismi põhimõtetest, siis saab sügava kriisi olukorras leida vaid ühe kingituse. Meile on kingitud üks ressurss, mida me kõik vanasti igatsesime, et on alati liiga vähe, aga mida praegu on külluslikult meile antud: aeg.
Võib ju mõelda, et nüüd on perfektne võimalus õppida neid asju, mida minevikus ei saanud piiratud aja tõttu. Uued keeled, muusikapillid, jooga ja kokkamine on mõned näited, mida saab hakkata õppima.
Interneti teel saab leida tasuta kursusi iga asja õppimise jaoks. Eneseavastamine on ka nüüd palju lihtsam, kui kunagi enne.
Mis muud teha, kui istuda kodus ja mõlgutada meelt elu tähtsamate küsimuste üle: Kes ma tahan olla? Mis on mulle tähtis? Mis rolli Eesti mängib minu elus? Kuidas ma saan olla parem inimene?
Koroonaviirus on sundinud meid kõiki tugitoolifilosoofideks muutuma.
Äkki ühiskonnas oligi vaja rohkem mõelda ja vähem teha. Viimase paari dekaadi jooksul globaalne majanduskasv on kiiresti tõusnud, aga mis hinnaga? SKP (GDP) on paljudes riikides stabiilselt suurenenud, aga kas rahvas on igapäevase eluga hakkama saanud seoses töö, hariduse ja tervishoiuga?
Kas inimeste heaolu ja keskkonna säilivus on olnud sama tähtis meie poliitikutele kui majanduse kasv?
Tundub et mõnedes riikides mitte, aga võib loota, et kriisiolukord muudab liidrite prioriteete.
Igatahes, tuleb samm-sammult rahulikult edasi liikuda, mäletades, et ainult meie mõtted, sõnad ja teod on meie kontrolli all.
Küllap tasapisi olukord hakkab leevenema ja uus peatükk sündima.
