Siberi-eesti: Vera Oinets ja Lina Andrejeva Krasnojarskist / Suetukist omaenda rahva käsitöökinnastega – väga äge käsitöö, mida võiks ERMis saada olla pikemalt või pidevalt. Foto: Maarja Lõhmus
Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ) korraldas Eesti suurjuubeli tähistamiseks Tartus 3.-5. augustil üleilmse eesti kultuuriseltside festivali “Sajaga seltsis”, mis tõi kokku nii välis- kui kodueesti seltside esindajaid ja nende juures tegutsevaid loomingulisi rühmi ja loomeisikuid.
3.-4. augustil toimusid ERMi ruumides kultuuriseltside mõttetalgud “Seltsid eestluse kandjana” ja 4. augustil ERMi pargis kõigile avatud pidupäev “Ikka üheskoos”. 5. augustil oldi laiali Eestis.
“Sajaga seltsis – EKSÜ mõttetalgud” olid vägevad, koos oli kultuurirahvas Saarest-Soomest, koos oli eestirahvas Lätist, Suetukist, Krasnojarskist, Peterburist, Krimmist, Kiievist, Londonist, Torontost, Luxemburgist, Melbourne’ist, Portlandist, Moskvast, Minskist ja nii edasi – Eesti Kultuuriseltside Ühendus on asunud vedama üleilmse eesti kultuuri elu, on asunud ühe laua ümber, tantsu ja laululavale tooma eesti keele ja meele kandjaid üle ilma.
Kogunemiskoht ERMi maastikel paistis sobivat seltsidele, kes ka eri paigus ise laulsid ja tantsisid lisaks lavale kontsertlaval-viinaköögis.
Ka kultuuriseltside päris oma tamme kasvamist ERMi tammepargis saab nüüd aastasadu jälgida!
AGA:
on ka mure pooli, kui kultuuriväli peab alluma poliitilisele väljale, kas peab?
Kas Krimmi eesti seltsile võib ikka Eestist külla minna – nad väga ootavad oktoobris oma kultuuripäevadele kodueesti kultuurirahvast ja kultuuriloenguid, selleks aga on vaja teadvustada, et etniline-keeleline kontakt ja suhtlemine peab säilima, kultuuriväli ei ole poliitikavälja “kaja” vaid ka poliitika elab ja saab eluõiguse tänu kultuurile – tänu sügavale eksistentsiaalsele tunnetusele, eksistentsiaalsele mõõtmele, kultuurisaavutuste ja keele-meele põhjalt.
Mitte vastupidi.
Teine otsustuskoht on Läti Eesti seltsi mure, et Riias üle 100 aastat tagasi eestlaste rajatud oma Seltsimaja ei peaks maha müüma. Vaja oleks Riia Eesti Majale laiemat rakendust ja toetust.
Lennart Meri tähtsustas Riia Eesti Maja väga, käis isegi sellele 1990ndate algul toetust hankimas Läti presidendilt.
Miks praegu on selle eesti keskuse maja saatus lastud ohtu sattuda?
Miks ei võiks seal asuda ka näiteks Läti Eesti saatkond jm kultuuri-poliitika-businessi ühised institutsioonid?
Ka kolmandad ja neljandad otsustuskohad on maailma eestluse väljal väga tõsised, mida inimesed omavahel Kultuuriseltside ühenduse peol arutasid. Ehk on jõudu Kultuuriseltsidel koos mõelda ja lahendusi arutada.
Selleks jõudu Kultuuriseltside ühendusele.
Maarja Lõhmus