Riigikontrolör Karl Soonpää perekonna esindaja, õepoja tütar Kadri Agarmaa ja Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis. Foto: Vahur Lõhmus/Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva künnisel jõudsid USA-st kodumaale tagasi ajaloos kõige kauem (1929–1940) riigikontrolöri ametit pidanud Karl Soonpää autasud, sealhulgas Vabadusrist, millega Vabadussõjas leitnandina võidelnud Soonpääd autasustati isikliku vapruse eest.
Aumärgid annetasid Eesti riigile USAs elavad Karl Soonpää tütred Maie Lippand ja Heljo Alari.
Aumärkide kollektsioon anti 9. jaanuari õhtul üle Eesti Ajaloomuuseumile. Autasude hulgas on ka Eesti Punase Risti teenetemärk, Vabadussõja mälestusmärk, Uue Põhiseaduse I järgu mälestusmärk koos diplomiga, Kotkaristi teenetemärgi täht, rist ja suurpael ning Allveelaevastiku Sihtkapitali teenetemärk.
Need autasud on säilinud tänu sellele, et Karl Soonpää lesk Antonie võttis 1944. aastal koos kolme lapsega läheneva Punaarmee eest põgenedes kaasa ka oma abikaasa aumärgid.
Annetatud aumärkide kõrval jõudis Eestisse ka üks haruldane ajastudokument, mida Antonie Soonpää hoidis kui mälestust viimastest aegadest, kui Eesti riigis polnud veel nõukogude vägesid. See on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks Kadriorus president Konstantin Pätsi antud piduliku õhtusöögi menüü 24. veebruarist 1939. Antonie Soonpää osales sellel õhtusöögil koos oma riigikontrolörist abikaasaga.
Ajaloomuuseumi märkide kollektsiooni haldaja Hiljar Tammela tutvustas annetatud aumärke, pidades eriti oluliseks, et tegu on aumärkide tervikkogumiga, mis on seotud ühe väljapaistva riigitegelasega.
Karl Soonpää (kuni 1939 Soonberg) (1895–1944) oli Eesti Vabariigi riigikontrolör aastatel 1929–1940. Enne seda oli ta põllutööminister August Rei valitsuses ning töö- ja hoolekande minister Jaan Tõnissoni valitsuses. 1926. aastal valiti ta Riigikogu liikmeks.
Riigikontrolör Karl Soonpää pidas ajavahemikul 13. septembrist 1939 kuni 22. juunini 1940 päevikut, kuhu pani kirja valitsuse istungitel räägitut ja muid tähelepanekuid Eesti elu kohta. See päevik on oluline ajalooallikas Eestile saatuslike aegade kohta.
Pärast Karl Soonpää hukkumist juunis 1944. aasta suvel Nõukogude diversantide käe läbi põgenes tema abikaasa Antonie koos kolme lapsega Eestist ja jõudis lõpuks Ameerika Ühendriikidesse.
ERR
