President Konstantin Päts kaks aastat enne saatuslikke sündmusi Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadil kõnet pidamas. Foto: Repro / Postimees
Rootsi Eestlaste Liit annetas rahvusarhiivi haruldase helisalvestise president Konstantin Pätsi viimasest kõnest, mille ta pidas riigipöörajatele 21. juunil 1940 Tallinnas Kadriorus lossi rõdult.
Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument, teatas rahvusarhiiv.
Seni oli võimalik 21. juunil Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal.
Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks. Esitlusele tuleval salvestisel, mida peeti aastakümneid hävinuks, püüdis president Kadriorgu kogunenud rahvahulgaga dialoogi astuda, mis jõuliste vahelehüüete tõttu nurjus ja kõnelejal tuli lossi rõdult lahkuda.
Rahvusarhiiv esitleb Konstantin Pätsi viimase kõne salvestist 4. veebruaril Tallinna ülikoolis. Samal üritusel esitleb rahvusarhiiv ka teisi haruldasi salvestisi, mille Rootsi Eestlaste Liit annetas.
Filmilintidel saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel. Samuti on jäädvustatud Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. Ajaloo traagilisi keerdkäike peegeldav filmimaterjal jätkub eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja olustikukaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis. Elu paguluses kajastavad filmilõigud Stockholmi Eesti gümnaasiumi lõpueksamitest ja lõputunnistuste kätteandmisest aktusel.
Lisaks filmidele tulevad esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953. Esitlusele tuleb Eesti presidendi eksiilis August Rei kõne 1950. aastast Eesti Vabariigi 32. aastapäeva aktusel Stockholmi Kontserdisaalis. Kuulata saab ka Marie Underi ballaadi «Kotermann» tema enda esituses.
Paljude nimetatud filmide ja helisalvestuste autor on Harald Perten, kes oli eesti põllumajandusteadlane ja teraviljakeemik. Põhitöö kõrvalt tundis ta suurt huvi filminduse ja fotograafia vastu ning on jäädvustanud palju kultuurilooliselt huvitavat materjali. Harald Perteni filmi- ja heliarhiiv korrastati koostöös Rootsi Eestlaste Liiduga.
Filmide digiteerimist toetas Rahvuskaaslaste programm. Rootsi Eestlaste Liidu audiovisuaalkogu jääb hoiule Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks Rahvusarhiivi andmebaasis FIS.
4. veebruari üritusel jagavad kommentaare ajaloolane Ago Pajur, rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultant Pearu Tramberg ja heliarhivaar Paavo Annus. Rootsi Eestlaste Liidu esindajana on kohal Jüri-Karl Seim.
