Piiskop Thomas Vaga
Üksik puu võib äratada meis oma ilu ja tugevuse mõjul kindluse ja julguse tundeid, isegi püha tunnet. Usu- ja rahvateadlased, kes uurivad inimkonna usulist käitumist ning arusaamasid iidses ajaloos, on leidnud, et usuliselt algelisel tasemel elavad inimühiskonnad jumaldavad loodust kui elu algust ja elu andjat. Inimene on hakanud jumaldama üht puud, mis on eriti suur ja silmapaistev. Professor doktor Artur Võõbus kirjeldas muinaseestlaste usundis hiit kui püha paiga tekkimist ühe suure ja vägeva puu, näiteks tamme, ümber. Leidsin, et sellist puu pühaks pidamise tunnet äratab meis suure Eesti graafiku Eduard Viiralti gravüür “Tamm”. See 13 meetri kõrgune tammepuu seisab ka praegugi keset heinamaad Viljandi külje all Viljandi-Tartu maantee läheduses (160 meetrit). Kui ma nägin seda tammepuud maanteelt, see ei äratanud minus samasugust ilu ja tugevuse meelt, kui Viiralti loodud kunstitöös kujutatud tamm.
Ka jõulupuu meie kodus või keset linna äratab püha tunde usklikes kristlastes ja ka ilmalikes kristlastes ja võibolla ka usuliselt külmades ja ristiusule võõrastes inimestes. Hiigelsuure 50,000 küünlaga, 900-naelase (umbes 400 kilose) tähega puu tipus ning 3 miljoni Swarowski kristallehtega kaunistatud jõulupuu ülesseadmine New Yorgi maailmalinnas asuva Rockefeller Center’i keskel on suureks tõmbenumbriks miljonitele kohalikele elanikele ja New Yorki külastama tulnud turistidele. Seda jõulupühade kauniduses puud on imetlemas käinud kümned ja kümned miljonid inimesed igalt poolt maailma eri rahvastest ja rassidest. Seda jõulukaunistustes kuuske on imetlenud suured hulgad inimesi ligi sada aastat (alates aastast 1931). See hiigelpuu särab ja hiilgab valgustes ja kristalli külluses jõulude ajal veelgi vägevamalt ja rohkem kui paljalt metsas. Seda rohket ilu kingib sellele kuusepuule jõulupüha kui Õnnistegija Jeesuse Kristuse tulemise tunnusele, nagu taevatähed ja inglite püha rõõm kaunistasid karjaseid Petlemma väljadel ja püha Last ning Ta ema ja kasuisa. Jõulupuu kaunistamine küünalde ja ehetega tuletab meile meelde, et Jumal on looduse Looja ja elu alus. Jumal on andnud loodusele selle ilu, viljakuse, jõu ja suuruse. Jumal on ise tulnud oma loomingu, inimeste ja loomade: puude ja väljade, mägede ja merede – kõige keskele. Jõulud toovad ja jõulupuud kinnitavad oma särava iluga meile kõige suuremat rõõmu selle üle, õpetas usupuhastaja Martin Luther, et meile on sündinud Issand Kristus, kes on Jumal ise oma Pojas. Jõulukuuse metsast tuppa toomine ja küünaldega ilustamine sai ajaloos alguse Martin Lutheri kodus ja perekonna keskel. Lutherile tähendasid jõulud üht suurimat Jumala loomise tegu. Jõulupühal Luther tihti ei teinud muud kui mõtles, rääkis ja laulis Kristuse maailma sündimisest. Jõulupuu küünalde ja kaunistuste sära tuletab meile meelde seda, kuidas Jumala auhiilgus paistis karjaste – meie esindajate – ümber. Ja ingel taevast ütles neile ja ütleb meile jõululaulude, jõuluevangeeliumi lugemiste, jumalateenistuste ja ka kingituste ning laste rõõmu läbi: “Teile on täna sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus. (Luuka ev. 2:11)
Vaatame jõulupuule kui Jumala Poja püha armastuse piltliku tunnistuse peale. Jumal on tulnud meie kodudesse, poodidesse, kirikutesse, et meid kaunistada õndsuse ja pühadusega Tema Pojas, Jeesuses Kristuses.
Johannese evangeeliumi jõulusõnum ütleb meile: Kõik on tekkinud Tema (Jeesuse Kristuse Jõululapse) läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapseks, kes usuvad Tema nimesse. (Johannese ev. 1:3-4 j. 12)
Õnnistatud jõulupüha ja head uut Issanda aastat 2022.
