Kunstnik omaloodud vaibaga “Eesti mõju Ameerikale ehk Obama Eestis”.
Juuni alguses külastas New Yorki eesti tuntuim vaibakunstnik, professor Anu Raud. 9. juunil taasavati ÜRO peahoones tema kompositsioon Emapuu, mis algselt toodi New Yorki 1995. a Eesti Vabariigi kingitusena ÜROle. Aastate jooksul on saanud kombeks, et 193 ÜRO-sse kuuluvat riiki kingivad organisatsioonile asju, mis neid riike iseloomustavad. Näiteks Iraan on kinkinud 8 vaipa, mis kujutavad ÜRO peasekretäre ja on nii filigraanselt tehtud, et eemalt vaadates mõjuvad need fotodena.
EV Alalise Esinduse ÜRO juures korraldatud üritusele oli kutsutud arvukalt eestlasi ja teiste riikide esindajaid ÜROs. Sõna võtsid USAs visiidil viibiv välisminister Keit Pentus-Rosimannus, Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga ja ÜRO kõrge ametnik Yukio Takasu (Under-Secretary-General for Management).
20 aastaga on Kihnus kootud seelikutest kokku pandud “Emapuu” saanud ka Eesti ÜRO prioriteetide sümboliks. “Eesti seisab kindlalt naiste õiguste eest,” ütles minister Pentus-Rosimannus skulptuuri taasavamisel. “Loodan, et Emapuu annab meile kõigile jõudu töötada õiglasema ja võrdsema maailma nimel,” lisas ta.
New Yorgis elav eestlanna Vivika Tapp leidis Emapuust oma vanaema, Tallemäe Leida (Leida Tapp) kootud seeliku.
Peale sõnavõtte suupisteid nautides nentisid teiste riikide saadikud ÜROs, et nii südamlikku üritust polnud nende majas varem korraldatud. Rahule jäid ka kokkutulnud eestlased, kes kohtusid tuttavatega ja said luua ka uusi kontakte.
11. juunil korraldasid EV Alalise Esinduse ÜRO juures ja EV Peakonsulaat New Yorgis oma ruumides Anu Raua auks filmiõhtu, kus näidati Mark Soosaare poolt 2002. a. vaibakunstnikust vändatud filmi “Anu Raud – elumustrid”. Tervitussõnad lausus EV peakonsul New Yorgis Eva-Maria Liimets ning andis edasi sõna Margus Kolgale.
Vastuvõtu peakülalised (vasakult): Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga, välisminister Keit Pentus-Rosimannus, professor Anu Raud ja ÜRO kõrge ametnik Yukio Takasu (Under-Secretary-General for Management). Foto: Siiri Lind
Suursaadik meenutas, kuidas tema ametisoleku ajal tuli Emapuu tuua remondi eest varju, sest ÜRO peahoones kestis mitu aastat põhjalik remont. Sel aastal sai Emapuu oma kohale tagasi viia ning enne seda oligi paras aeg vaibakunstnik New Yorki kutsuda, et tema abiga uued seelikud Emapuule sättida.
Hr Kolga märkis, et Emapuu seelikute väljavahetamine iga kümne aasta tagant sümboliseerib kalendrit, mille järgi saab vaadelda, kus meie riik, rahvas ja diplomaatia on olnud ja kuhu edasi liigub. Esimesel etapil, kui puu kinkisime, olime noore riigina alles vaatlejad. Vaatlesime aspekte, mis olid meile endile olulised.
Teine etapp saabus aastal 2005, olime ühinenud Euroopa Liiduga ja vaatlusala oli muutunud laiemaks. Tänaseks oleme jõudnud kolmandasse etappi, me enam ei vaatle, vaid räägime kaasa küsimustes, mis on meile olulised, ja ütleme sõna sekka ka maailmaasjades.
Margus Kolga tänas Anu Rauda sellise toreda kalendri eest. Kuna Emapuu asub suurte akende all, siis seelikud pleegivad umbes kümne aasta jooksul ära ja tuleb välja vahetada, seega 10 aasta pärast on Anu Raual uuesti aeg New Yorki tulla.
Seejärel sai sõna õhtu aukülaline Anu Raud. Ta tervitas publikut Anu Kotli tehtud käpiknukk Ilvesega, mille allserva sisse on kootud vapilõvid ja lõua all ilutseb kikilips.
Saime teada, et viimasel ajal on presidendid andnud inspiratsiooni nii mõnegi teose valmimiseks. Näiteks vaipa “Eesti mõju Ameerikale ehk Obama Eestis” on punaste triipude vahele kootud viisteist kindamustrites triipu, mis sümboliseerivad viitteist Eesti maakonda. Vaiba ülemises vasakus nurgas olevat sinist ristkülikut kaunistavad kaheksakannad. Vaip valmis peale seda, kui Anu Raud käis sügisel kuulamas Eestit külastanud president Obama kõnet, mis vaibakunstniku sõnul oli kirgas ja huvitav.
Vaatasime pilte Anu Raua loomingust ja kuulasime lugusid, kuidas rahvakunst ja eesti maainimesed on vaipade tekkimist inspireerinud.
Palju vaipu on rännanud Eestist kaugele, näiteks “Mereriik” on jõudnud Inglise kuningakotta.
Anu Raud (vasakul) ja Aime Andra käpiknukkude ilvese ja karuga. Ilvesel on kikilips ja allaäärde kootud vapilõvid. Fotod: Siiri Lind
Kunstnikule on enda loodud Heimtali muuseum väga südamelähedane ja kuigi see on tänaseks kingitud Eesti Rahva Muuseumile, loodab Anu Raud, et selle eksponaadid jäävad alati Heimtalisse ja neid ei viida kunagi suurde muusemisse.
“Väikesed muuseumid on mulle väga südamelähedased”, sõnas ta. “Nendes olevad esemed on kuulunud kellegile, keda sama küla elanikud teavad. Suurtes muuseumites kaovad asjade juurde kuuluvad lood ja side järgmiste põlvedega ära.
Kui sulle pakutakse suur kausitäis suitusangerjat, siis ei jõua sa seda ju korraga süüa, võtad ainult kaks-kolm tükki ja sellest aitab,” tõi ta võrdluseks. “Nii ei jaksa suures muuseumis ka korraga kõike vaadata. Muuseumid võiks olla inimmõõdulised, arvestades inimese võimet näha, vaadata, meelde jätta.”
Kunstniku üks vaip – “Pole kodus” – puudutab ka Eestist lahkumise teemat. Vaibal on uks, mille taha on pandud luud. “Varem kohtasin oma käikudel rohkem inimesi, nüüd aga võin metsas käia nii, et teise jälge seal ei näe,” rääkis Anu Raud. ”Inimesi on väheks jäänud. Aga tulin siia ja siin on neid ülearu. Tuleb mõned endaga Eestisse kaasa kutsuda. Selle vaiba tekst on – rahvas jättis kodu maha, pani luua ukse taha.” Lootus siiski on, et tullakse koju tagasi, sest muidu poleks ju luuda ukse taha pererahvast ootama jäetud.
Professor Raud on väga uhke Viljandi Kultuuriakadeemia ja oma õpilaste üle. Tänapäeval ei ole palju inimesi, kes oskaks oma kätega midagi valmistada. 20 tegevusaasta jooksul on kultuuriakadeemiast tulnud sadu noori, kes kannavad käsitööoskust ja eesti rahvakunsti edasi. Paljud Anu Raua õpilased saavad praktilisi oskusi omandada Kääriku talus. Anu Raud kasvatab seal lambaid, kelle villast tema loodud vaibad valmivad. Kunstnikule on tulnud mõte avada oma talus elutarkuste õppekoda, kus saaks õppida maaharimist ja muid vajalikke töid, mida tänapäeva noored isegi näinud ei ole.
Kunstnik lausus lõpetuseks, et tema unistuseks on valmistada vaip tänumonogrammidega, millel on kujutatud inimesed, kes on väga olulised olnud Eesti Rahva Muuseumile (näiteks Gustav Ränk, Ants Viires jt).
Täname Anu Rauda, ÜRO Eesti esinduse ja peakonsulaadi rahvast toreda ja huvitava õhtu eest. Ning suur tänu Muhu Pagarid OÜ-le Muhu seemnetega leiva eest, millega Anu Raud kohaletulnuid kostitas.
Siiri Lind
