President Alar Karis kõneles Chicago Ülikoolis, kus ta rõhutas majandusvabaduse ja liberaalsete põhimõtete rolli Eesti kujunemisloos ning sidus need tänapäeva digipöörde ja tehisaru arenguga.
Riigipea sõnul on Eesti tänane edu rajatud väärtustele, mis said alguse just sellest ülikoolist ja selle majanduskoolkonnast. „Meid suunanud mõttelaad pärines mõneti üllatavalt just siit, Chicago Ülikoolist. Selles ülikoolis sündinud ideed, mille juured on klassikalises liberalismis, usus individuaalsesse vabadusse, eraomandisse ja avatud turgudesse, said meie riigi ümberkujunemise kompassiks,“ ütles president Karis.
Ta märkis, et Eesti reformid 1990. aastatel põhinesid turgu pooldaval loogikal, mille alusel viidi ellu ulatuslik liberaliseerimine ja loodi lihtne maksusüsteem. „Kehtestasime lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemi, mida Tax Foundation peab endiselt maailma kõige konkurentsivõimelisemaks. Seda mitte tänu madalatele maksumääradele, vaid selgusele ja lihtsusele,“ lausus riigipea.
Eesti majanduse tugevus on Karise sõnul olnud konservatiivne makromajanduspoliitika ja eelarvedistsipliin, mis on võimaldanud säilitada väikese riigivõla ning andnud kindla aluse ka tänastele kaitsekulutuste kasvudele. „See poliitika pani aluse Eesti majanduse pikaajalisele usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele,“ rõhutas president Karis.
Riigipea tõi välja, et Eesti on majandusvabaduse ja demokraatlike põhimõtete rakendamisel jõudnud maailmas tippu. „Praegu on Eesti Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksi järgi maailmas kaheksandal kohal. Freedom House’i üldises vabaduse indeksis oleme 12. kohal. See on tunnistus sellest, kui vabalt me oleme suutnud liberaalseid põhimõtteid rakendada ja kohandada – ilma institutsionaalsete ja poliitiliste piiranguteta, millega väljakujunenud demokraatiaga riigid mõnikord silmitsi seisavad,“ ütles president Karis, lisades, et vabadus ei saa kunagi valmis ning vajab pidevat kaitset ja uuendamist.
President Karis sidus Eesti majandusreformid ka digiarengu ja innovatsiooniga. „1990. aastate turureformid panid aluse järgnenud Eesti digipöördele. Aastatuhande vahetusel investeerisime suurel määral digiidentiteeti, elektroonilistesse registritesse ja avalikesse infosüsteemidesse. Alguses olid need lihtsalt paberil toimunud protsesside digiversioonid. Peagi hakkas digiteerimine muutma aga avalike teenuste olemust: mõni teenus poleks kunagi saanud paberil eksisteerida,“ sõnas ta. „Digiteerimine on teinud enamat kui ainult kahandanud bürokraatiat: see on ka vähendanud korruptsiooni, suurendanud läbipaistvust ja toetanud demokraatlikku arengut.“
Vaadates tulevikku, rääkis president Karis tehisaru kasvavast rollist ühiskonnas. „Me ei tohiks lasta end halvata hirmust, et tehisaru võtab meilt töökohad ära. Selle asemel peame õppima seda kasutama, et suurendada tootlikkust, võimestada inimtööd ja teha keerukamat tööd,“ märkis ta.
President Karis tõi näiteks Eesti tehisaru haridusprogrammi gümnaasiumides. „Lapsed kasutavad juba tehisintellekti – meie ülesanne on tagada, et nad oskaksid seda rakendada targalt ja pikaajalise kasu saamiseks. Meie siht on kasvatada põlvkonda, kes mitte ei sõltu tehisarust, vaid kasutab seda võimestamiseks,“ ütles Eesti riigipea.
Kõne tekst inglise keeles:
