Juubelirõivastega avaldas presidendipaar sel aastal austust Pärnumaale ja selle rollile Eesti iseseisvumisel, kandes Tori kihelkonna umbes saja aasta taguseid linnamoelisi rahvarõivaid.
Tegemist on möödunud sajandi alguses kantud rõivastega. Toona ei olnud rahvarõivad enam igapäevane riietus, vaid neid kanti juba rohkem piduriidena, et näidata oma eestlaseks olemist.
President Kersti Kaljulaid kandis kraeta särki, kangastelgedel kootud triibuseelikut, kirivööd, villasest vabrikukangast tehtud punast linnamoelist jakki ja nöörsaapaid. Rahvarõivad on traditsiooniliselt olnud ka staatuse näitajad. Lähtudes riigipea ametiketi mõjukusest loobuti traditsioonilistest ehetest ning abielunaise kohustuslikest komplekti osadest – tanust ja põllest.
Georgi-Rene Maksimovski kandis särki, vitssõlge, kaelarätikut, linnamoelist siidivesti ja pikki pükse, pikk-kuube, võrkvööd, kaapkübarat ja säärsaapaid.
Nii riibuseelik kui pikk-kuub olid mõlemad eestlaste jaoks rahvuslikkuse sümbolid nii toona kui on nüüdki.
Riided valmisid käsitööna ja nende tegijateks on viis meistrit: Tartu Ülikooli (TÜ) Viljandi Kultuuriakadeemia ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja Inna Raud, käsitööettevõtjad Marianne Ratškova, Leeda Ots ja Maret Lehis ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia metallieriala õppejõud Indrek Ikkonen.
VPK
