Juba 1952. a. ehk paljudele ainult kolm aastat pärast Ühendriikidesse saabumist toimusid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised juba mitmel pool siin suurel kontinendil, kus osa pagulusse paiskunud eestlasi oli oma uue kodu rajamist alustanud.
Ferdinand Rikka vahendusel sattus siinkirjutajale kätte E.V. 34. aastapäeva programm, lihtne paberikene, kus oli kirjutatud kirjutusmasinal: “Laulud Eesti Vabariigi 34-aastapäeva tähistamisel 23. veebruaril 1952. a.”
Palvusel lauldi “Kui kotka tiivul oled kannud Meid, Issand, oma armuga…” Oli kõne ja palvus. Palvuse pidaja nime paberil ei ole.
Aktusel mälestati arvatavasti okupatsiooni all ägavat isamaad, küüditatuid, põgenemisel ja sõjatandritel hukkunuid ning loeti luuletus “Isamaa ilu hoieldes….Muistsed kallid mälestused, kostku meile kustumata”
Tähelepanu aga köidab esitamisel olnud lühinäidend “Kojuminek”, mille lavastajaks märgitakse Valdek Talvi.
Osalised: Jaak Karma – tõlk USA sõjaväes ja teda esitas V. Talvi.
Osaliste eesnimed puuduvad, kuid mõningaid teab siinkirjutaja ja on need eesnime algtähele lisanud.
Teisteks osalisteks märgitakse: M. Ungerson Laine (eelmise naine) osas; Vaike Lugus Tiiu ja M. Timusk Meeli (eelmiste tütred) osas; Valbo ehk Laine ja Jaak Karma poja osas näitlesid Enn Kõiva ja Jüri Martinson.
John Luetz’i, majasõbra, osas E. Teder; Jim, Tiiu boifrend (sic!) A. Piirsoo; Hääl raadiost oli Rein Linask ja inspitsient M. Martinson.
Näidendi aeg oli tulevikus, toimumiskoht ühes USA linnas. Esimese, teise ja kolmanda stseeni vahel oli kaks aastat.
Näidend lõpetati hoogsa, lootusrikka M. Lipu lauluga “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda…”
Airi Vaga
