Siinpool ajutist kontrolljoont elavatest eestlastest teavad vähesed, kus täpselt asub Petseri linn ja kuidas sinna saab. Veel vähem on neid, kes teavad, et EV põhiseaduse järgi on see Eesti linn.
„Poliitkorrektsed“ ametnikud hoiduvad selle linna nime suhu võtmast, äkki sekkume välisriigi siseasjadesse ja keegi ärritub? Teistsugune arusaam asjade seisust on aga neil, kes olid või on petserlased.
“Rahvaulkade tahtel“ eemaldati nn rahvusliku tunnuse alusel 1944. aasta sõjasuvel kolm neljandikku Petseri maakonnast koos maakonnalinnaga Eestist Venemaa koosseisu.
Seda tahet väljendanud dokumenti pole uurijail õnnestunud leida, küll on teada Petserist sügavamal sisemaal Vilo valla kui eesti enamusega haldusüksuse elanike ametlik soov jääda Eesti külge, kuid see jäi tähelepanemata.
Piirinihutuse mõistis hukka isegi purupunane EK(b)P tegelame Hendrik Allik. Kremli isandad kartsid nähtavasti Atlandi Harta taga seisvate sõjadoonorite sekkumist Balti riikide saatusse. Seda nn vaba maailma andestamatuks häbiks ei juhtunud. Sissejuhatus sai pikk, aga seda ajaloo traagilist lehekülge on rohkem kui kolm inimpõlve pidanud taluma petserlased.
Petseri eesti ehk 2. Keskkooli vilistlased tulid oma kokkutulekule 29. juulil Võru Toidukeskusesse. Petserimaa leelokandle ja leinalindiga lipu alla kogunes tublisti üle 70 kunagise õppuri ja külalisi peale selle.
Korraldajate Undina Matteuse ja Õie Ranna juhitud kokkutulek oli järjekorras 26., kusjuures alustati juba 1998. aastal ja tava on olnud järjepidev. Undina Matteuse avasõnade järel mälestati leinaseisakuga möödunud aasta jooksul lahkunud koolikaaslasi.
Tervitusi ütlesid mitmed, nende hulgas Võru vabadusvõitleja Olev Kasak. Ta ei jäta kasutamata ainsatki võimalust, et hukka mõista 1934. aasta riigipööret, mis tegi lõpu demokraatlikule Eestile. Parlamentaarne riigikorraldus asendus ainuisikulise võimuga. Polnud imestada, et keerulistel aegadel see juhtimismudel end ei õigustanud ja me kaotasime oma vabariigi 1940. aastal pooleks sajandiks.
Päevakorda rikastas Seto Kongressi juhtiv tegelane Aare Hõrn, kes oma kõuehäälel üle saalisumina tutvustas seto keeles kohalolijaile Petserimaa ametlikku lippu, mis koosneb kahest võrdsest rõhtsest riidelaiust, ülal valge maakonna leelokandlega vapp ja all roheline laid. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt said kõik huvitatud endale kingituseks Petserimaa laualipu. Lipud olid valmistatud Hiinas, vardad Leedus ja alused Eestis. Kes petserlastest lehelugejaist endale seda soovib, siis ikka Proua Undina käest või järgmisel kokkutulekul.
Ühtlasi andis Aare teada, et sellekohasesse külalisteraamatusse oma soovi kirja pannes, saab tellija endale hiljuti ilmunud raamatu „Petserimaalaste üldnimestik 862–2022“ elektroonilise variandi. Kes hiljaks jäi, saab selle paberkandjal Apollo raamatukauplusest. Ka Meremäe, Obinitsa, Tallinna, Tartu ja Võru raamatukogu uksed on huviliste ootel.
Koosolijaid rõõmustasid proua Undina oma muusikapala ja Petserimaa patrioot Ilmar Vananurm omaloomingulise Petseri valsiga. Põleva küünla taga oleva ikooni ees oli kolmest Petserimaa ajaloo seisukohalt olulisest raamatust koosnenud väike näitus.
Osavõtjad tänavad korraldajaid ürituse ladusa läbiviimise eest ja Petseri 2. Kk vilistlased on oodatud oma 27. kokkutulekule järgmisel aastal Võrumaale.
Petserimaa sõber
Aldo Kals
