Tallinna vanalinnas, Pagari tänav 1 hoone keldris asuvates endistes KGB kongides alustati muuseumi avamiseks vajalike ehitustöödega. Muuseum avatakse külastajatele juuli alguses, teatab Okupatsioonide Muuseum pressiteates.
Nõukogude okupatsiooni ajal asus Pagari tänava hoones üks kurikuulsamaid ja kardetuimaid eeluurimisvanglaid. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Pagari tänava kongide näol tegemist omamoodi vaikiva ja vahetu tunnistajaga, mis kõneleb iga seinapooriga seal aset leidnud inimõiguste ränkadest rikkumistest ja inimvaenulike režiimide kuritegudest. “Ükski kunstlikult loodud keskkond-näitusesaal ei saa edastada sama vahetut kogemust, kui seda pakuvad ajaloo keerdkäikude keskmes olnud paigad,“ lisas Saar.
1912. aastal elumajana valminud hoone roll Eesti lähiajaloos on märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes seal mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap. 1941. aastal rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse sisevangla kongid. Vanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes. Seni avalikkusele suletuks jäänud vanglat tuntakse Pagari kongide nime all.
“On saatuse karm paradoks, et tuhandeid kõige väärikamaid ja teenekamaid Eesti kodanikke – alustades Jaan Tõnissonist ja lõpetades Jaan Krossiga – piinati paigas, kust varem oli juhitud Vabadussõda. Toonaste kaasmaalaste kannatusi ja ohvrimeelsust ei suuda me enam tajuda ega mõõta. Ent me peame teadma, et nendeta ei kestaks meie riik täna ega mõtleks me oma vabaduse hinnale ka homme ega ülehomme,” rõhutas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes on aastaid seisnud selle eest, et vangikongid avalikkusele avada.
