Põhja-Ameerika Eesti koolide Õpetajad Torontos Tartu College’i trepil. Autori fotod
Toronto Eesti Täienduskool korraldas õppepäevad Põhja-Ameerika Eesti koolide õpetajatele EV Haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi toetusel. Lektoriks oli Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.
Silvi Verder, Toronto Eesti Täienduskooli juhataja, kes koos oma tragide koolikomitee liikmete ja õpetajatega Toronto Eesti Koolist korraldas suurepärased ja edukad õppepäevad, kirjutas: “Olen ammu-ammu mõelnud selle (Eesti koolide õpetajate õppepäevade) peale ja tahtnud seda läbi viia. Seekord trehvas!”
Eesti Kooli Fond USAs (Arvo ja Edith Reimani mälestusfond) toetas USA Eesti koolide õpetajate reisi Torontosse. 25 Eesti kooli õpetajat USAst reisisid Torontosse ja koondusid ühte kohta koos Toronto Eesti Täienduskooli õpetajatega, alguses Toronto Eesti Majas ja siis hiljem Tartu College’is. Tartu College’is said ka enamus õpetajaid koos lektori Piret Kärtneriga mugavalt ööbida. Mõnele, kes olidki Tartust pärit, oli Tartu College kodu moodi.
USAst tuli kohale õpetajaid Bostonist, New Yorgist, Lakewoodist, Washingtonist, uuemast koolist Atlantast, Chicagost ja kaugemalt San Fransiscost. Autotäis õpetajaid sõitis pika tee Connecticutist. Kuigi ametlik tegevus algas laupäeva hommikul, said reisijad New Yorgist ja Lakewoodist juhuslikult juba Newarki lennujaamas kokku ja siis edaspidi Toronto linna peal.
Laupäeva hommikul kogunesid kõik Toronto Eesti Maja kohvikusse, kus Toronto Eesti Koolikomitee president Elle Rosenberg registreeris osalejaid ja Eesti maja perenaised olid meile hommikuks maitsvaid võileibu valmistanud. Hiljem saime ka traditsioonilist lõunasööki. Pärast Silvi Verderi avasõna tutvustas iga kooli esindaja oma kooli. Juba siis nägime, et meil oli palju ühist, ühised mured ja probleemid, kuidas õpetada eesti keelt ja kultuuri järgmisele põlvkonnale. TEK oli ka õpetajate nimesiltidele Eesti Instituudi sümboli valinud: “Kanname ühiselt eestluse laeva.” Järgnes tutvumiskäik Toronto Eesti Majas, kus nägime klassiruume, raamatukogu, ühispanka, jms. Tuur lõppes Toronto Eesti Lasteaia ettekande ja lauluga.
Piret Kärtner juhatab Tartu College’is koolitust, pühapäeval, 12. aprillil.
Piret alustas loengut teoreetilise metoodikaga, st millised on meie keele õppimise võimed, üldised õpetamise meetodid. Õpetaja peab mitmetest kohtadest leidma õppematerjale, sest “õppematerjal peab olema hea sulane, mitte peremees.” Selle suhtes oli kasulik, et õpetajad õppisid, kuidas paremini õpetada. Juttu oli ka keeleoskuse tasemest ja keeleeksamitest ja uutest eestikeelsetest sõnadest. Laupäevane kava lõppes praktiliste harjutuste ja mängudega: keele-, lugemis- ja kuulamismängudega.
Õhtusööki sõime Toronto kuulsas CN tornis, kus arutasime edasi koolielu, õppisime üksteist paremini tundma ja imetlesime Toronto linna kõrgelt. Isegi mängisime “telefoni”-mängu, et näha kas saame lauset edasi öelda ilma, et ajame sõnad ja mõtte sassi. Hubaselt jätkusid arutelud pärast õhtusööki Tartu College’i 15. korrusel. Helica DeShaw, Lakewoodi Eesti Kooli õpetaja, kirjutas “Me saime … tuttavaks teiste õpetajatega, kellel meil kõigil on ühine ülesanne ja probleem – kuidas kõige efektiivsemalt õpetada lastele eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja muusikat 6 tunniga kuus! …saime koos arutada ja rääkida oma ühistest rõõmudest ja muredest…”
Tegevus jätkus pühapäeval Tartu College’i saalis. Piret õpetas meile õppekavade koostamist keeletaset ja praktilisi vajadusi arvestades. Arvestama peab Kellele? Miks? Mida? ja Kuidas?, st õppekava koostades peab arvestama lapse keeletaset ja ka klassi sihte. Lisasime oma mälukohvrisse veel õppemänge ja tegevusi. Toronto Eesti Kooli ajalooõpetaja Mari Ann Tammark oli klassile eesti ajaloo bingo valmistanud ja Toronto Eesti Kooli muusikaõpetaja Heli Tenno õpetas meile koolilaulu “Eesti, mu isamaa”, mida me laulsime kõik koos.
Silvi Verder kirjutas: “Kohtasin palju toredaid, tegusaid naisi igast Põhja-Ameerika nurgast, kelle südameasjaks on eesti keele ja eestluse edasi kandmine / õpetamine, siin kaugel Eestist.”
Lõplik arutelu oli, et vastata küsimusele: Kuidas me siit edasi läheme? Ühehäälselt arvati, et peab kuidagi kontakte alles hoidma. Kõige tähtsam oli see, et õppisime üksteist tundma, ja suur tahe on, et kontakte hoida. Eesti Koolide õpetajatel on samad sihid ja igaühel ei tarvitse n-ö ratast uuesti leiutada.
Keegi mainis, et võiks koolide tegevused panna kalendrisse, mida kõik saavad näha, et me saaksime üksteiste tegevusi jälgida või isegi külas käia. Näiteks, Toronto kandis Seedriorul toimub juunis Suvihari. Sooviti igal aastal koolitust teha erinevates linnades ja koolides. Helica DeShaw arvas: “See üritus andis ka jõudu juurde ja tunde, et me pole üksi. Ma arvan, et see peaks saama iga-aastaseks traditsiooniks!” Ettepanek oli ka Skype’i kaudu lühikoolitusi pidada mingil spetsiifilisel alal. Saab ka tagasisidet ehk Facebookis, kuidas me oleme rakendanud seda, mida me õppisime. Tundsin end nagu pilvedel, kui naasin tagasi, pea oli täis uusi ideid, kuidas järgmist tundi plaanida, aga tundsin ka, et sain kinnitust oma keeleõpetamisviisidele ja -filosoofiale.
Mae Bates, Atlanta Eesti Kooli õpetaja arvas: “See oli väga tore ja vajalik kokkusaamine,” ja (Humphrey Bogarti sõnadega) “Beginning of a beautiful friendship.””
Eesti Koolifond Ühendriikides asutati New Yorgis aastal 1970 New Yorgi Eesti Haridusseltsi Eesti Kooli lastevanemate poolt, et toetada USAs Eesti täienduskoolide õpetustegevust. Fond inkorporeeriti NY osariigis advokaat Arvo Reimani abiga. Arvo ja Edith Reimani nimeline mälestusfond loodi Reimani pärandustombust dr Helle Orav-Reimani vahendusel.
Tiiu Kütt