Nööri mööda käivad tsirkuse/esinejad (circus performers). See on oskus, mille kohta öeldakse köiel/kõnd (tightrope / high wire act), mida teeb köie/tantsija. Köis on tavaliselt jämedam kui nöör (rope / string). Kui keegi teeb asju väga reeglite järgi ja korralikult, siis öeldakse, et ta käib nööri möö-da. Mõni lapse/vanem on uhke, et pole nõudnud oma lastelt “nööri mööda käi-mist”. Kui keegi ütleb, et ta elu pole just nööri mööda läinud, siis see pole just väga libedasti (ladusalt, häireteta) kulgenud.
Nööri mööda ränne (migration). Soo/kurgede (common cranes) lend lõuna/maale kulges Saare/maa taevas just/kui meie elektri/liini mööda! Joon/laud (ruler) on tihti abiks joondumisel (alignment). Aga miks ränd/lindude traditsiooniline v-kujuline moodustis on nii ühe/külgseks hane/reaks veninud? Ju see oli alles soojendus ja tee/konna vältel (jooksul) saavad parvel (flock) lennu/võtted selgemaks. Et ikka kulutada võimalikult vähe energiat ehk olla energia/säästlik (efficient). Foto: Riina Kindlam“Head reisi!” hüüdis mu ämm (mother-in-law) südamlikult meie pea kohal madal/lennul mööduvatele kluugutavatele (“Kluu-kluu!” hüüdvatele) soo/kurgedele. Haigrute (herons) kaelad on lennus kõverdatud (retracted in a tight s-curve), aga kurgedel (cranes, storks) on lennates kaelad pikalt ette sirutatud. Ja nende hüüd kõlab kaugele. Siis teadki taeva poole vaadata ehk pea kuklasse ajada (nagu haigur) versus to crane your neck! See viimane on siis, kui sulelised (feathered friends) on kogunenud parvena näiteks põllule ja sina luurad neid põõsast või kivi aia tagant. Foto: Riina KindamSee foto ilmus Viljandi/maa aja/lehes “Sakala” loo juures, mille peal/kirjaks: “Halliste kooli lapsed õppisid nööri mööda käima”. Halliste kooli õuele paigutati tänavu 16. septembril tasa/kaalu/liin (“balance line”, slackline). Kui tänavu (sellel aastal) üles/pandud 75-le tasa/kaalu/liinile liita mullu (möödunud aastal) paigaldatud, siis on selle endale saanud juba 150 ehk kolmandik Eesti koole. Teada/olevat on see (it is thought to be) Euroopa rekord! Guu-geldage ehk toksige võrgu (interneti) otsingu/mootorisse nime Jaan Roose. Ta on eestlasest slackline’i maailma/meister! Foto: Elmo Riig, Sakala
Kui miski on silma järgi väga sirge ja ühel joonel, võib ka öelda, et näiteks hobused astusid nagu nööri mööda või nööri järgi. Miks ka mitte mööda joon/laua (ruler) serva või loodi (level) äärt.
Hane/reas kõndimine tä-hendab, et liigutakse maad mööda üks/teise järel, nagu seda teevad tihti haned (geese). Hanede paterdades (“pat-pat-pat”) maa peal ehk jalgsi on nende rida siiski pigem (more like) sinka-vonka siuglev uss või madu (snake) kui pingule tõmma-tud nöör. Aga rivi/drilli ehk -õppust saanud haned võivad äkki hakata maas nii/sama sirg/jooneliselt liikuma, kui taeva/laotuses.
„Ma ei õppinud ajakirjandust, vaid kunstiajalugu Carletoni ülikoolis Ottawas. Sünnilinnas Torontos sai õpitud ka törts ajakirja ajakirjandust Ryerson Ülikoolis ning sattusin multikultuurse telekanali OMNI eestikeelse saate "Telepeegel" lugude tegijaks kaks hooaega. Muutusin prille vajavaks lühinägelikuks Toronto ajalehe "Vaba Eestlane" korrektuuri lugedes. Eestisse tulin esialgu tööle tõlkijana Eesti Õigustõlke Keskusesse. Olen seejärel Eestis töötanud naisteajakirja "Anne" toimetuse liikmena, kunstigaleriides, Välisministeeriumis ja giidina. Kakskeelsena on tõlkimine ning keeletoimetamine jätkunud, kuid eelistan ise kirjutada. Alati kirjutan foto toel, mis on üldjuhul mu enda tehtud. Olen üle 20 aasta saatnud Tallinnast "kirju koju" Märkmiku ja muu näol, esialgu Toronto Eesti Ellu ja hiljem ka Vaba Eesti Sõnasse."
Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.
