Leivavõistluse osalejad ja võitjad. Vasakult Gregory Twohig (kolmas koht), Riina Nanits-Sõrra (esimene koht), Aarne Laanemaa (teine koht). Vasakult viies võistluse korraldaja Liisi Vanaselja. Foto: Siiri Lind
New Yorgi Eesti Majas on saanud traditsiooniks korraldada jaanuarikuus toidukonkurss. Sellel aastal oli võistlustules LEIB – meie kõigi poolt armastatud must rukkileib.
Leiba on valmistatud juba aegade algusest saadik. Ajaloolised andmed leiva valmistamisest ulatuvad tagasi aastasse 5000 e.Kr. Selleaegne leib ilmselt küll palju ei sarnanenud tänapäevase leivaga, sest see sisaldas ka sõklaid ja isegi kõrsi. Tasapisi on leiva valmistamise kunst täiustunud ja kui leiutati ka spetsiaalne leivaahi, hakkas leib juba sarnanema tänapäevase küpsetisega.
Eesti taludes valmistati leiba suuremates kogustes kogu perele kord kuni kaks nädalas. Leivast peeti väga lugu ja seda austati alati. Paljud vanarahva kombed viitavad sellele, kuidas leivasse tuli lugupidavalt suhtuda. Varasemalt oli Eesti aladel põhiliselt tuntud odrajahust valmistatud leib. 15. ja 16. sajandi paiku sai aga toiduks just must rukkileib, millele me oleme truuks jäänud siiani. Peale mitmesuguste hõrgutiste maitsmist igatseme ikka ja jälle leivaviilu järele, mille toel oleme üles kasvanud.
Seega ei ole imestada, et olles kodust kaugel, on paljud meie hulgast hakanud ise leiba küpsetama.
Võistlusel osalejaid oli 8, kellest igaüks valmistas 2 leiba. Hinnata tuli kõiki 16 erinevat leiba viiepalli süsteemis. Rahvast tuli rohkesti nii lähedalt kui ka kaugelt Kõige kaugem osaleja oli Põhja-Karoliinast. Mõned olid tulnud ka kogu perega. Kõik leivad olid väga erinevad, oli magusamaid, oli hapumaid, oli soolasemaid ja magedamaid. Leibadele oli lisatud köömneid, seemneid, pähkleid ja mitmesuguseid maitseaineid. Laualt ei puudunud ka või. Peale maitsmist ja hindamist läks erapooletu komisjon hääli lugema. Ülekaalukaks võitjaks osutus Riina Nanits-Sõrra, kelle üks leib sai kõige rohkem hääli ja üllataval kombel sai ka Riina teine leib nii palju hääli, et jagada teist kohta koos Aarne Laanemaaga. Kolmandaks tuli Gregory Twohig.
Vestlustest üritusest osalejatega selgus, et kõik jäid väga rahule. See innustab ka edaspidi jätkama toidukonkursside korraldamisega. Kui teil, head lehelugejad, on ettepanekuid, mida te tahaksite järgmisel aastal degusteerida, andke sellest teada Liisi Vanaseljale, kes on selle ürituse peakorraldaja ja entusiast.
Mari Vanaselja
