Kesk-Florida Eesti Seltsi liikmed ja sõbrad kogunesid pühapäeval, 15. detsembril traditsioonilisele jõululõunale Largos Birgit ja Vincent DeLaidatti kogukonna klubihoonesse, kus oleme varemgi koos käinud. Tuttav koht ühesõnaga.
Vabatahtlikud seltsi liikmed saabusid peopaika juba kella 11 paiku, et saali peolauad-toolid valmis sättida ning ruum jõulumeeleoluliseks dekoreerida. Pidu ise algas kell 12 ja kestis lõbusalt lausa kolm-neli tundi.
Pearoaks oli restoranitoit – ribadeks tõmmatud sealiha, kartulipuder ja pruun kaste, kuid kõik muu oli meie ühine panus ning üdini eestipärane – alates verivorstidest, rosoljest, kartulisalatist, singirullidest kuni lõpetades kringlite, piparkookide ja palju muu rikkalikuga.
Suur tänu kuulus jõulupeo peakorraldajatele, seltsi eest-vedajaile, kelleks on juba mitmendat aastat abielupaar Inne Lee Kiipsaar Joonsar ja Heikki Joonsar. Sama suur tänu ja kiitus tuli öelda neljale töökale ja tublile perenaisele: Birgit Delaidatti, Kaie Põhi Latterner, Anne-Liis Kuusik ja Inne Lee Kiipsaar Joonsar.
Seekordselt jõulupeol osales nii pikaaegseid seltsi liikmeid kui ka mitmeid uusi Floridas elavaid, siin „lumelindudena“ talvituvaid või reisivaid eestlasi. Eriti vahva oli, et uute tulijate hulgas olid mitmed noored inimesed koos lastega, kelle vastu oli jõuluvana Heikki eriti lahke.
Avapalvuse luges Vincent DeLaidatti, itaalia ameeriklane, kes alustas eesti keeles ja lõpetas inglise keeles. Pärast prisket ja maitsvat einestamist, millest minul ja Jackil jätkus küll lausa õhtuni, laulsime koos mõned tuttavad jõululaulud. Muusikalise saate eest hoolitses nagu ikka seltsis tavaks Eesti Vabariigi aukonsul Floridas Kaie Põhi Latterner ise.
Saime tuttavaks mitmete uute inimestega. Näiteks meie Jackiga tutvusime peol Eric Sibulaga, ameeriklasega, kes oli töötanud mitu aastat Tartus Eesti Kaitsekolledžis. Mees on küll oma eestlannast lahku läinud, kuid osaleb ikka meie üritustel ja peab sidet Florida eestlastega. Kui küsisin, mis talle Eestis elades kõige enam meeldis, siis kiitis ta Tartu linna kui head elukeskkonda, hästi kättesaadavat ja kõrge kvaliteediga meditsiiniteenistust jm. Küsisin temalt mõistagi, mis ehk häiris Eestis kõige rohkem, mis ei meeldinud. Nagu arvata võiski, pidas ta kõige kehvemaks Eestis valitsevat sügistalvist pimedust, eriti novembrit, kui päevavalgust peaaegu üldse pole, lund ka veel pole, mis maa oleks valgemaks teinud. Eesti praegust kaitsevõimekust pidas ta vastavaks tänasele julgeoleku olukorrale, ta hindas kõrgelt Eesti rahva ja meie valitsuste kasvavat panustamist kaitsejõudu. Asjaolu, et Ukraina sõda, niivõrd karm kui see ka on, on siiski tõmmanud märgatavalt vähemaks vene vägesid vahetult Eesti piiri lähedusest, seda pidas ta ka üsna oluliseks.
Enne jõulupidu olime sõitnud läbi aktiivsete seltsi liikmete Lisa Metsa ja Erkki Taada kodust, kes kinkisid või õigemini pärandasid meile lausa seinatäie väärtuslikku väliseesti kirjandust, sest nad tõmbavad oma St. Petersburgis asuvat ookeaniäärset kodu koomale. Nimelt kahjustas sügisene orkaan Helene üleujutusega ka nende kodu, seepärast soovivad nad nüüd teha kodu veekindlamaks ja turvalisemaks. Õnneks olid eestikeelsed raamatud olnud kõrgematel riiulitel. Suur tänu, head sõbrad Lisa ja Erkki!
Kastitäie head vana eesti kirjandust oli minu jaoks kaasa toonud ka Sarasotas elav Monika Orumaa, kes on varemgi oma vanemate kodu tühjendamise käigus mulle palju raamatuid annetanud-pärandanud-kinkinud. Suur tänu Sullegi, lahke sõber Monika!
Niisiis oli mul tänavusel jõulupeo päeval eriti vägev jõuluvana, kes ilmutas end seekord Lisa, Erkki ja Monika kujul!
Tänu lahketele Florida eestlastele võin vist juba peaaegu et väita, et meie uues Florida kodus võib olla üks suuremaid eestikeelseid koduraamatukogusid kui mitte Floridas, siis Spring Hillis igatahes. Olen ju tassinud siia oma paarikümne USAs elatud aasta jooksul igal aastal Eestist lennates kohvritäie eesti kirjandust. Mu ameeriklasest abikaasa Jack on veendunud, et minu elu missioon ongi kanda kogu eestikeelne kirjandus üle ookeani siia Uude Maailma!
Jõulupeo lõpus tegime nagu ikka suure ühispildi silmipimestava päikese käes välibasseini ääres, kus alles äsja olid mõned klubi liikmed ujunud. Ühisfoto tegi klubi teenekas fotograaf Erkki Taada.
Väga vahva pidu oli!
Häid pühi kõigile ja uue kohtumiseni juba jaanuaris 2025!
PS. Jälgige meie seltsi tegevust ja infot järgmiste toredate koosviibimiste kohta veebis ilmuvast blogist, mida peab tänuväärse visadusega Lisa Mets https://floridaestos.blog/
Sirje Kiin, PhD
