Balti välisministrid 16. mail kohtumisel rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga. Foto autor/allikas: Välisministeerium
Eesti välisminister Sven Mikser kohtus 16. mail Washingtonis koos oma Balti kolleegidega USA rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga, kellega vaeti NATO tippkohtumist ja julgeolekuolukorda Euroopas, sealhulgas Balti regioonis.
“Signaal atlandiülesest ühtsusest ja tugevast sidemest saab olema juulis toimuva NATO tippkohtumise õnnestumise seisukohalt võtmetähtsusega,” ütles Mikser.
Mikser rõhutas Eesti soovi edendada NATO kollektiivkaitse võimet ning tugevdada allianssi heidutushoiakut. “Samuti peame oluliseks õiglast koormajagamist ning loodame, et NATO riigid jõuavad kaitsekulude tõstmiseni kahe protsendini võimalikult kiiresti,” ütles välisminister.
Regionaalsest julgeolekust rääkides rõhutasid Balti välisministrid USA püsiva kohalolu tähtsust regioonis.
“Balti riikidel ja USA-l on ühine arusaam tänapäeva julgeolekuolukorrast ning meie liitlassuhe on tugev. Olen kindel, et sellisena ta ka püsib. Järjena hiljutisele Balti-USA tippkohtumisele jätkame kõnelusi selle nimel, et ka edaspidi tänastele julgeolekuohtudele ühiselt vastu seista,” rõhutas Mikser.
Balti riikide välisministrid rääkisid John Boltoniga ka suhetest Venemaaga. “Peame oma Venemaale suunatud tegevustes säilitama kindluse ja ühtse meele. See on ainus viis, kuidas saame Venemaast tulenevaid ohte maandada,” sõnas Mikser.
Kohtumisel arutati ka Iraani tuumaleppega seonduvat. “Kõige olulisem on mitte kaotada silmist peamist eesmärki – tuumarelvata Iraani. See on meie ühine atlandiülene eesmärk,” ütles välisminister.
17. mail viibis välisminister Mikser New Yorgis, kus ta osales ÜRO Julgeolekunõukogu avatud debatil “Rahvusvahelise õiguse roll rahu ja julgeoleku tagamisel”, mida juhtis Poola president Andrzej Duda.
Rahvusringhäälingule antud kommentaaris ütles Mikser, et kohtumisel keskenduti peamiselt NATO heidutuse tugevdamisele Läänemere piirkonnas ning rahvusvahelistel teemadel – näiteks USA väljaastumine Iraani tuumaleppest – peatuti vähem.
“Nii eurooplased kui ka ameeriklased leiavad, et Iraani muutumist tuumariigiks tuleb takistada, et Iraani negatiivset mõju oma lähiregioonis tuleb piirata – olgu tegemist siis Süüria, Jeemeni, Iraagi või Liibanoniga. Et eesmärkide mõttes ollakse täiesti ühel lehel, kuidas sinna jõuda, selles on märkimisväärseid eriarvamusi,” selgitas ta.
“Sealhulgas siis tuumaleppe tuleviku osas, aga kahtlemata on oluline, et see ei takistaks näiteks NATO tippkohtumisel oluliste otsuste langetamist ega laiemat transatlantilist julgeolekukoostööd,” jätkas Mikser.
VES/ERR
