Sõites mööda Valga-Pärnu maanteed, 50 km enne Pärnut ja 5 km enne Kilingi-Nõmme linna on märkamatu asula sildike TIHEMETSA – mis manitseb sõidukijuhti piirama oma kiirust, kuid midagi paeluvat teekäijale-matkahuvilisele ei paku.
See on tänasel päeval Pärnumaa kaguosas üks märkamatutest maakohtadest Eestimaal.
Kuid olid ajad, kus Tihemetsa alevikeskus pulbitses aastaringselt nooruslikest kirgedest. Ainult aastas mõneks nädalaks juulis saabus siia vaikus – noored olid mööda Eestimaad laiali suvepuhkusel.
„ Kas Sa Tihemetsa Tiinat tead – jah, olen kuulnud temast nii mõndagi head …” – need on laulu sõnad, mida laulsid kuulsaks 60-70ndate estraaditähed: Eesti Raadio meeskvartett koosseisus helilooja Arved Haug, laulja Uno Loop, pillimees Kalju Terasmaa ja hilisem maailmakuulus dirigent Eri Klas.
Siia asulasse moodustati mitmete reorganiseerimiste tulemusena1968. aastal – Tihemetsa sovhoostehnikum, hiliseim vabariigi kõige kuulsaim ja prestiižikaim keskeri õppeasutus, mis andis Eesti põllumajandusele tähelepanuväärse osa tehnik-mehaanikuid, keskastme insenere. Põllumajanduse mehhaniseerimise eriala päevases osakonnas õppis üle 600, kaugõppe osakonnas üle 500 ja raamatu-pidamise-asjaajamise erialal 80 õpilast. 80ndate keskel toodi siia isegi Eesti Põllumajanduse Akadeemia esmatudengid, et saada esimene ettekujutus põllumajanduse mehhaniseerimise alustest.
Tihemetsa ST tõusmisel meteoriidina haridus taevasse olid kandvateks jõududeks 80ndate aastate lõpuni sovhoosipoolset tootmistegevust juhtiv direktori asetäitja Veljo Aavik ja õppetööd juhtinud 30-aastase staažiga Eesti NSV teeneline õpetaja Otto Õun. See oli võimekas tandem, kelle lahkumise järel siit ilmast juba karmidel 90ndatel ei leitud neile väärilisi asendajaid.
Taasiseseisvunud Eestis ei leidunud riigipoolset abi uute õppereformide läbiviimiseks. Sovhoosi osa, mis oli oma pindalalt vabariigi suurimaid, läks erastamise ja ärastamise tagajärjel ajaloo prügikasti. Ei leidunud maakonnakeskuses Pärnus huvi ka tehnikumi vastu. Tihemetsa Tehnikumi likvideerimise järel 2003. aastal allutati see Pärnu Kutsehariduskeskusele uue nimetusega Tihemetsa Õppekoht, kus prooviti peotäit talunikke ja metsamehi ette valmistada. Eelmisel aastakümnendil lõpetas ka see õppekoht oma tegevuse.
Nüüdseks tühjaks jäänud õppekorpuse peahoone rekonstrueeriti Euroopa Arengufondi rahadega 19. sajandi algaastate sarnaseks mõisahooneks. Sellest aastast on hoone eraomanduses, kuid valitseb vaikus. Ühte õppekorpuse ossa loodi õpilaskodu, et armsatel teismelistel oleks mugavam toasussides klassiruumi minna. Sellest suvest on õpilaskodu asunikud Ukraina sõjapõgenikud, kes maksavad ööbimiskoha eest ca 200 eurot kuus. Mille nimel tehti kulutusi renoveerimiseks, kes vastutab?
Paljudki endised tehnikumid Räpinas, Jänedas, Väimelas, Olustveres, Palamusel (Luual) elavad oma koolielu, kuigi teiste nimetuste all, sirgudes välja ajaraskustest.
Nüüdseks jäävad paljudel eelmise sajandi teisel poolel sirgunud ja Tihemetsas õppinutel ainult mälestused 1972. a. Münchenis olümpiavõitjaks tulnud Jaan Taltsist; NSVL pikaaegsest motokrossi koondislasest, hilisemast treenerist ja õppesõidumeistrist Sulev Saarest või 1996.a. Atlanta olümpial Eesti jalgrattakoondises võistelnud Andres Laukist.
Jäägu meie mälestustes meenuma kirjandusõpetaja Rosiine Tõnspoja loodud “Laul Tihemetsast “:
…. Su pargid ja tiigid
Ja ajavee vulin,
Kaarsillad ja hämarad puiesteed.
Kõik armsaks mul said,
Kui siia ma tulen,
Nad mõtetes kaasa ma viin ……
Kurba saatust jälgivad Tihemetsa brändiks saanud kuldsed lõvid, kes võtsid vastu naerusuised kutseharidust alustavaid teismelisi, samas ka ära saates lillesülemitega pärjatuid verivärskeid diplomitega vilistlasi iseseisva elutee ettearvamatutele radadele.
Harry Peterson
Lakewood, NJ
