Foto: Allard Piersoni muuseum
Pealkirja, “Boeingu katastroof ei mõjuta Hollandi otsust Krimmi kulla kohta,” all kirjutab Izvestija 31. juulil:
Amsterdami näitusele viidud sküütide aarete saatus selgub 31. augustil.
Hollandi, Allard Piersoni, muuseum kavatseb teha otsuse Krimmi sküütide kulla saatuse kohta kuulsa näituse sulgemiseks 31. augustil, nagu teatas Izvestijale Yasha Lange, Amsterdami ülikooli, kelle halduse alla muuseum kuulub, ärisidemete osakonna direktor.
“Seni otsust vastu võetud ei ole. Me ei tea ka nimetada otsuse tegemise täpset kuupäeva, kuna meil on vaja aega asja tähelepanelikuks läbivaatamiseks kõikidest vaatevinklitest ja juriidilistest aspektidest lähtudes,” seletas Lange.
Ta rõhutas, et otsus tehakse muuseumi tasandil. Vene poolelt tegelevad sküütide asjaga föderaalametnikud, välisministeeriumi diplomaadid ja presidendi eriesindaja rahvusvahelise kultuurikoostöö alal, Mihhail Švõdko. Ukrainas on asjaga määratud tegelema kultuuriministeerium.
Skandaalseks saanud näitus, “Krimm. Musta mere kuld ja saladused.” avati 7. veebruaril, 37 päeva enne referendumit, mille tulemusena Krimmi poolsaar Venemaa koosseisu läks. Spetsialistid hindasid näituse ekspositsiooni Ukraina kõigi aegade suurimaks välisnäituseks. Amsterdami viidi eri andmetel 500 kuni 2000 eksponaati viiest Ukraina muuseumist, millest 4 olid Krimmist: Tauria Keskmuuseum, Riiklik Tauria Hersonesose muuseum, Bahtšisarai ja Kertši muuseumid aga ka Ukraina Riiklikust Ajaloomuuseumist, Kiievist.
Märtsi lõpul alustas Amsterdami muuseum läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga väljaviidud aarete tulevase saatuse üle. Kiievist pärit eksponaatide kohta polnud mingit kahtlust, küll aga vaidlustati Krimmist pärit kollektsioonid, näituse peaosa.
Venemaa tegi avalduse, et kuld tuleb tagastada nende kodumuuseumidele, sõltumata nende riiklikust kuuluvusest. Ukraina pareeris, et eksponaadid on Ukraina riigi omandina Ukraina muuseumi fondi nimekirjas ning tulevad seetõttu üle anda Kiievile.
Puškini muuseumi presidendi, Irina Antonova, arvates saavad kogu asja otsustamisel määravaks juriidilised peensused: “Kui lepingule Amsterdamiga kirjutas alla mitte Krimm, vaid Kiiev, siis saadetakse aarded tagasi Kiievisse. Aga kui Amsterdami muuseum tegi otselepingud, peavad nad kõik tagastama algsetele asukohtadele.”
Tauria Keskmuuseumi direktor, Andrei Malgin, kinnitas Izvestijale, et iga Krimmi muuseum kirjutas eraldi lepingu otse Amsterdami ülikooliga: “See oli standardleping. Kindlustus kehtis ukselt – ukseni. Eraldi alapunkti tagastamise kohta lepingus ei olnud, kuna seda peeti endastmõistetavaks.”
Lisaks on veel üks probleem: Hollandis puudub rangelt täpne seadusandlus, mis keelaks igasugu taotlused näituste eksponaatidele.
“Kui me saatsime oma Matissi Pariisi ja impressionistid Londoni, me teadsime, et Läänes elavad Šukini ja Morozovi sugulased, kelle omanduses need maalid enne revolutsiooni olid,” jutustab Irina Antonova. “Me teatasime kategooriliselt: “Me ei saada absoluutselt mitte midagi, kui teil ei ole seadust kolmandate isikute pretensioonide kohta!” Justnimelt seetõttu võeti Prantsusmaal ja Suurbritannias vastu seadused, et näitustele väljapandud eksponaadid tagastatakse igal juhul, olenemata kolmandate isikute pretensioonidest. Kolmandad isikud võivad esitada pretensioone üksnes väärtuste püsivaldajatele, mitte näituste organiseerijatele.”
Kui vaadata aga probleemi mitte juriidilisest, vaid professionaalsest seisukohast, siis on muuseumide ühiskond üksmeelne: Poliitilised kokkupõrked ei tohi saada aluseks kollektsioonide ühtsuse lõhkumisele.
“Ma arvan, et Lääne muuseumide spetsialistid toetavad seda seisukohta,” jutustas Izvestijale Irina Antonova. “Üks asi on näiteks Mona Lisa, Itaalia maal, mis juhtub olema Louvre’is. Ka selle üle võiks vaielda. Aga kui kõne all on Krimmi maalt leitud ja Krimmi muuseumides säilitatud aarded, siis tullakse välja kahe erineva omandiõiguse tõlgendusega.”
Kui Holland valib poliitilise tee, eksponaatide tagastamise omanikriigile, siis oleks sellel pretsedendil kolossaalsed tagajärjed kogu muuseumide maailmale. Hollandi ja Venemaa kultuurivahetusel, mis vaevalt esimese aasta ristsed läbi teinud, oleks täielik lõpp. Aga kogu maailma muuseumid, eriti poliitiliselt rahututes piirkondades, hakkavad oma eksponaate välismaale välja laenutama harvemini ja valitumalt.
“Kõik on ettevaatlikud ja kaalutlevad. Igat juriidilist peensust hakatakse sadu kordi üle kontrollima. Kui taibatakse, et garantiisid ei ole, eksponaate välismaale ei saadeta,” arvab Irina Antonova.
Emotsionaalsest vaatevinklist lähtudes muutus probleem järsult keerulisemaks peale Boeingu 777 katastroofi, kus hukkus 192 hollandlast.
Kuid Amsterdami ülikooli esindaja, Yasha Lange, teatas Izvestijale, et katastroof ei mõjuta Krimmi kulla saatuse otsustamist: “Need on kaks eri teemat,” ütles Lange.
Maikuus pikendati näitust kolme kuu võrra. Vastavalt Lange sõnadele oli sellekohane kokkulepe saavutatud juba varem. Edasist pikendamist pole ette näha. Vastavalt lepingule peab Holland 31. augustil aaretega hüvasti jätma.
Autori tõlge.
Izvestija paraku vaikib lepingus olnud tingimusest, et vääramatu jõu, force majeure, puhul viiakse esemed Ukrainasse. Loe lisaks: Scythian Gold Caught in Ukraine Dispute, Wall Street Journal, 30. märts 2014.
Jüri Tagger