Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!
Ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey räägib usutluses Õhtulehele, et Eesti metsade massilise raiumise põhjuseks on Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) antud liiga vabad käed, mistõttu võetakse metsa igal aastal maha üle kahe korra rohkem, kui mõistlik oleks. Niisuguse raietempo puhul jätkub sellised metsi, millega me harjunud oleme, veel ehk vaid
mõnekümneks aastaks.
Toomas Frey: “Sellise tempoga raiudes jätkub meil metsa 33 aastaks, aga kuna seitsme aasta mets on juba ette raiutud, siis vaid 2044. aastani, kusjuures siis on saadaval üksnes peen tselluloosipuit. Aga teadmata on, palju meil tuleval aastal raiutakse. Meil on maaülikooli metsateadlaste teadmisel ja keskkonnaministeeriumi toetusel avalikkusele teada antud, et meie mets kasvab palju kiiremini, kui seni teadsime, ja sellega õigustatakse, et peame ka rohkem raiuma. Kui statistiline metsainventuur hindab, et metsa keskmine juurdekasv oli mullu 8,2 tihumeetrit hektari kohta, tänavuses ülevaates on see number 6,9, siis arvutatakse, et kogu mets 2,3 miljonil hektaril kasvab sellise kiirusega ja et igal aastal tuleb juurde 14–16 miljonit tihumeetrit. Aga asi on ju selles, et metsamaa hulka arvestatakse ka metsata metsamaa, kus midagi ei kasva. Me tohiksime tegelikult raiuda aastas 6 miljonit tihumeetrit, mitte 14–16 miljonit, nagu seisab metsanduse arengukavas. See on teadlik vale, mitte kogemata eksitus.” Kirjas õiguskantslerile kirjutab metsateadlane:
“Austatud õiguskantsler Ülle Madise! Erinevalt Eesti varasematest ja Euroopa klassikalisest metsamajandamise eeskirjadest tekitati metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega (RT I, 06.07.2017, 4) – milles puuduvad iga-aastast raiemahtu ja lageraiete aastast kogupindala reguleerivad sätted – röövmajandust võimaldav olukord.
Riigimetsa laastamisele antavad vabad käed varjutati seletuskirjas ja sissejuhatavas osas seletusega säästvast metsamajandusest. Raiemahtu kriitiliste varudega piirav säästva arengu seadus vaikiti teadlikult maha ning valitsus eiras seega Eesti vabariigi põhiseaduse I pt §5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Uus metsaseadus koguni suurendas raiemahtu noorendatud raievanusega kuusikutes ja riigieelarve taustal selgub, et valitsuse metsapoliitika ei järgi endiselt säästva arengu seadust.
Soovin, et valitsuse laastav metsapoliitika ja Eesti vabariigi haldussuutlikkuse kahjustamine peatataks.”
VES/Õhtuleht
