Teet Margna
Ma olen aastaid olnud arvamusel, et inimene, keda ma kunagi ammu aitasin, pole mind selle eest isegi mitte tänanud. Nüüd aga selgus, et mul polnud õigus.
Kui ma olin just avanud Tallinnas Eesti Maja restorani, astus sinna sisse noormees koos ilusa blondi tütarlapsega ja küsis, kas mul on mingeid tutvusi Hollywoodis. Tal oli võimalus sinna lennata, aga nagu kõigil tol ajal Eestis, nii ka temal ei jätkunud raha.
Mul oli mõni aasta varem käinud külas minu lapsepõlvesõber Rick Mason koos oma teismelise tütrega, tema elas oma majas Hollywoodis Californias. Vaatamata sellele, et ma kohtasin seda noort meest esimest korda oma elus, tahtsin ma teda aidata.
Võtsingi Rickiga kontakti ja rääkisin talle, et mul on üks eesti sõber, kes tahab Hollywoodi tulla, kas ta saaks aidata. „Muidugi!“ vastas Rick. Ja ta aitaski.
Tänaseks on sellest noorest mehest saanud Eestis kuulus meediategelane, aga sel ajal oli ta poisike. Aastaid hiljem rääkis Rick mulle, et nad olid juttu ajanud ja noormees oli talle tunnistanud, et ta võib-olla jääbki illegaalselt USA-sse. Siiski ta seda ei teinud.
Aastad möödusid ja ma hakkasin noormehe nime igal pool kuulma. Eks ma siis kurtsin ühele kui teisele, kes mind kuulda tahtis, et Ricki ja minu heategu pole olnud tänamistki väärt.
Ühel päeval leidis mu naine minu kirjutuslaua sahtleid korrastades e-kirja. Ma ei mäleta, et ma oleksin seda kirja kunagi lugenud, veel enam sellele vastanud. E-kirja saatjaks oli Teet Margna, kuupäevaks 10. august 1999.
Sisuks: Teet ja Tuuli LA-s. Nad kirjutasid:
“Tere, Viido!
Kõigepealt veelkord suurimad tänud abi eest, mis sa meile viimasel minutil enne meie lahkumist osutasid! Olen kindel, et Rick on kõige meeldivam ameeriklane, keda ma eales kohtan ja külalislahkuses ei ole talle võrdset! Elame tema lahkel loal seal tõenäoliselt kogu meie Ameerikas oleku aja, kuna korraliku üürikorteri leidmine mõistliku hinna eest tundub olevat väga raske (me muidugi veel proovime). Loodame siiralt, et me tema rahulikku igapäevaelu eriti ei sega. Oleme jõudnud külastada lähemaid vaatamisväärsusi nagu Venice Beach, Universal Studio lõbustuspark … ja kohtunud ka King Worldi inimestega ja näinud „Jeopardy!“ („Kuldvillak“) salvestust Sony stuudios.
Käisime ka Eesti Majas, kus tegeletakse Lääneranniku eestlaste kokkutuleku organiseerimisega. Siiski ei tundunud olevat seal kuigi hea õhkkond mingisuguse abi saamiseks … kõik olid nagu rohkem endaga ametis. Igatahes kohtusime seal ühe noorema preiliga ja tema kaudu veel kahe eestlannaga sellesse suurde linna ja tema reeglitesse sisse elamiseks.
Üldine mulje on siiski positiivne ja tundub, et ka keelebarjäär pole sugugi ületamatu … Usun, et võin edasi anda parimad tervitused Rickilt ja tema perekonnalt. Muide tema tütar abiellus hiljuti ühe inglasega ja tema toas me praegu resideerumegi. Kõike paremat sulle ja sinu abikaasale Eestisse, Teet.“
Pean vabandama Teedu ees, et olen saatnud laiali halba karmat! Rickil ja minul on väga hea meel, et sul läheb kõik hästi!
Viido Polikarpus
