Eesti spordis on praegu kaks tõeliselt kuuma nime, tennisist Kaia Kanepi ja jalgrattur Rein Taaramäe. Aga nagu on diametraalselt erinevad nende spordialad, on nad ka suhtluse skaala eri otstest. Taaramäe sõnaosavusele ja jutu lobedusele pole suhteliselt kuival Kanepil midagi vastu panna. Üks lubab, et “Taaramachine on tagasi ja teod tulevad vägevad”, teine tõdeb võidu järel lühidalt, et “mängisin hästi”.
Hetkeseisuga on efektiivsem Kanepi variant. Pikast vigastuspausist kosununa jõudis ta Wimbledoni tenniseturniiril võitudega inglanna Tara Moore’i, ülitugeva sakslanna Angelique Kerberi, Ameeriklanna Alison Liske ja inglanna Laura Robsoni üle veerandfinaali. Jõudis võimsa, ja mis tähtsaim, visa ning vankumatu mänguga.
Taaramäe, kellelt ootasime suuri tegusid 100. Tour de France’il, paraku kolmel esimesel Korsikal peetud etapil rõõmustavat ei pakkunud. Avaetapil takerdus ta finiši eel kukkumisse, kahel järgmisel lõi tal järsul lõputõusul välja astma. Kops õhku enam ei saanud ja eestlane kaotas mõlemal etapil võitjale kuus minutit. Tuuri pooleli jätta Rein Taaramäe siiski ei kavatse, nüüd mandrile ja õietolmust kaugemale kolinud velotuuril jahib ta etapivõitu.
Epeenaised võitsid esimese suure kulla
Eesti üks läbi aegade edukaid spordialasid on olnud epeevehklemine. Kaido Kaabermaa tuli enne Eesti taasiseseisvumist NSV Liidu meeskonnas maailmameistriks ja Barcelona olümpial 1992. aastal neljandaks (öeldes siis legendaarseks muutunud lause “neljas koht on jama”). Nikolai Novosjolov lisas epeemeeste aktivasse 2010. aasta individuaalse maailmameistritiitli ja tõusis esimese Eesti vehklejana 2012. aasta maailma vehklemisedetabeli liidriks.
Kui meestel järelkasv veidi kidub, siis õrnema soo kohta seda öelda ei saa. Alles tulid Nelli Paju ja Eesti noorsooklassi naiskond Euroopa U23 vanuseklassis medalile, nüüd jõudsid lõpuks päris tippu ehk kuldmedalini ka täiskasvanud epeenaised. Irina Embrich, Kristiina Kuusk, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva alistasid Euroopa meistrivõistlustel kõik vastased. Eriline heameel on kogenud Irina Embrichi üle, kes oli küll Euroopa ja maailmameistri-võistlustel teeninud rea medaleid, aga seni mitte ühtegi kuldset. Pigem on teda saatnud ebaõnn, kuna ta pole vehklemise imelike süsteemide ohvrina pääsenud olümpiamängudele, ja see-tõttu on Embrich olnud korduvalt spordist lahkumise lävel.
Pallimängud pakuvad endiselt kõneainet
Kui jalgpallur Tarmo Kink Györi Eto meeskonnas Ungari meistriks tuli, loeti üles ka eelmised mõne muu riigi jalgpallimeistriks tulnud eestlased. Tuleb välja, et Kink oli koguni kaheksas, enne teda on tuldud Hollandi, Soome, Leedu, Bulgaaria, Poola ja Taani meistriks.
Eesti kui vutiriigi mainega on nii ja naa. Selle kevadsuve maavõistlused Valgevenega (0:2), Trinidadi ja Tobagoga (1:0) ning Kõrgõzstaniga (1:1) andsid alust pigem kriitikaks kui kiitmiseks. Eriti viimane mäng nõrgukeste kirgiisidega, kelle vastu oldi vägagi hambutud. Nagu ka Eesti U21 meeskond olematu Andorra vastu (andorralaste kolmas mäng läbi ajaloo, mida nad ei kaotanud).
Korvpalliski on Eestil välisriigi meister – Siena Montepaschi meeskonnas tuli Itaalia meistriks Kristjan Kangur. Eestlased on vaatamata viimase aja olematutele meeskondlikele saavutustele korvpallis siiski kõrges hinnas. Tartu Rocki meeskond võitis Hiina turneel peaaegu kõik mängud ja sai tagasikutse, noor Siim-Sander Vene teenis lepingu Baltimaade ühe tippklubi Kaunase Žalgiriselt, Eesti kunagine NBA mängija Martin Müürsepp hakkab aitama Valgevene meeskonda, eksmaailmameister Heino Enden kutsuti eksperdiks ja strateegiks Moskva Dünamosse.
Maha jääda ei taha ka võrkpall, kes kutsus Eestisse Brasiilia noorsoomeeskonnad ja kuigi sai neilt kõigis neljas mängus klohmida, loodab mõne kohvimaa poja oma klubidesse mängima meelitada.
Sõudjad ja mitmevõistlejad annavad lootust
Kergejõustiku MM peetakse 10.-18. augustil Moskvas ja kuigi seal on eestlastest suurimad medališansid kettaheitja Gerd Kanteril, tasub silmas pidada ka üle pika aja end näidanud mitmevõistlejatel. Nii püstitas Grit Šadeiko Euroopa võistkondlikel mitmevõistluse karikavõistlustel 6221 punktiga Eesti rekordi ja edestas prantslannast mullust Euroopa meistrit. Euroopa mõne aasta tagune sisemeister Mikk Pahapill aga sai tulemuse 8200 punkti alla ja näitas, et on jälle vähemalt terve ning tahtmist täis.
Eesti sõudmise sisetüli on praegu vähemalt ajutiselt vaibunud. Poole võrra uuenenud (loe: noorenenud) meeste paarisaeruline neljapaat (Londoni olümpiakoosseisust Kaspar Taimsoo ja Allar Raja, uutena Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson) proovis jaksu maailma karikavõistluse teisel etapil Inglismaal Eton Dorney olümpiakanalil ja sai olümpiahõbeda Horvaatia ning –kulla Saksamaa järel kolmanda koha.
Igale maitsele midagi
Spordis peab tõsise kõrval ikka show’d ka olema. Sest mõnele meeldib kabe kallal nuputada, mõni tahab sporti koos lärmi ja meluga, mõni… Vaid kolm näidet suvepealinnast Pärnust.
Kõigepealt peeti siin mitmendat aastat võitluste õhtu, kus löödi üksteist nii kickboxingu, vabavõitluse kui muude nimede all. Ei tea, kas anti eeskuju, aga õige pea järgnes noortebandelt suur rahva peksmine jaaniõhtul Lemme rannas.
Rahumeelne, aga vigastusaldis on Pärnu parkuurijate tegevus. Hüppavad treppidelt saltosid, jooksevad seina pidi üles, teevad akrobaatikat.
Atraktiivsed külalised tulid Pärnusse Tahitilt, nimelt sealne rannajalgpallikoondis. Maailma tippu kuuluvad mehed näitasid kuumas Pärnu rannas, kuidas see efektsete hüppelöökidega mäng käib, lisades show’le oma rahvuslikke tantse. Suvi!
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
