Eesti vaevleb oma taasiseseisvumisaja kõige pikema majanduskriisi käes. Juba kolmandat aastat on majandus kukkunud ja pidama ei ole veel saadud.
Teises kvartalis vähenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 1,7 protsenti, millega oldi Euroopa Liidus esimesed, järgnemas Iirimaa 1,4; Läti 0,4 ja Saksamaa 0,1 protsendiga. Leedulastel näiteks oli majanduskasv 1,4 protsenti, millega oldi Hispaania ja Portugali järel kolmandal kohal.
Kui euroalal oli inflatsioon 2,6 protsenti, siis Eestis 3,5, millega jäime alla vaid Belgia 5,5 protsendilisele inflatsioonile. Leedus oli vastav näitaja 1,1 ja Lätis 0,8 protsenti.
Augusti lõpus peaks avalikustatama uus majandusprognoos. Ekspertide hinnangul on kosumismärke, kuid Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa majandused on veel nõrgad. Jätkuvalt on vähenenud Eesti eksport.
Elektri hind püsib kõrge
Kunagi oli Eesti päris arvestatav elektri eksportöör, nüüd ostame elektrit sageli hingehinnaga sisse. See on andnud tuntava hoobi Eesti konkurentsivõimele. Jaanuari lõpus lülitus välja oluline EstLink 2 elektrikaabel, mis ühendab meid Soomega. Rikke koht Aseri lähedal leiti alles kuu aega hiljem. Est-Link 2 alustas tööd 2014 ja on kümme aastat olnud üks töökindlamaid elektriühendusi. Kui kaablit majandav Elering lootis, et kaabel saadakse töökorda augustis, on nüüd selgunud, et remont venib 12. septembrini. Seni lööb börsielektri hind Eestis lõbusalt lupsu, olles kuus korda kallim kui Soomes – seal 1,7 senti kWh, meil 9,8 senti.
Kui veel veebruaris oli EstLink 2 mõju elektrihinnale Eestis alla viie euro megavatt-tunni kohta, siis juulis juba 42,5 eurot. Soomes, mida Eestiga ühendab Est-Link 1, oli veebruarist juulini elekter märgatavalt odavam.
Kui EstLink 2 turule tagasi tuleb, peaks elektri hind alanema, aga seoses saabuva sügisega suureneb elektri tarbimine, maagaas on kallim ning Põhjamaades on plaanis mitme tuumajaama hooldus. Nii et seda odavamat hinda võime näha kui omaenda kõrvu.
Venemaast lahti
Üllatusi on ees ootamas veelgi. Järgmise aasta veebruaris ühendavad Balti riigid end lahti Venemaa elektrisüsteemist ja ühinevad Euroopa süsteemiga.
Eesti lahkumise järel Vene-maa elektrisüsteemist peame ise hoolitsema elektrivõrgus sageduse hoidmise eest ja see ei ole odav lõbu. Sagedusreservi hankimine võtab kena sendi, seda enam, et vastavat turgu veel ei ole. Kuna reserve on vaja juba veebruaris, siis on kiire mis kiire. Küsimus on sagedusreservi tariifi jagunemises elektri tootjate ja tarbijate vahel. Elektritootjate arvates on kogu asjas palju segast ning Elering on sagedusreservi tariifi kujundamise teinud läbipaistmatuks ning selle paindliku muutmise võimatuks. Kõigele vaatamata peab tariifides saabuma selgus aastavahetuseks, sest kahekuine etteteatamine on seadusest tulenev. Siis alles näeb, millised uued numbrid elektriarvele ilmuvad.
Tuumajaam appi
Juunis toetas riigikogu Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ja selleks sobiva õigusraamistiku loomist. Põhjanaabritel annavad tuumajaamad umbes 41 protsenti energiatoodangust. Samal ajal käib hoogne päikese- ja tuuleparkide ehitus. Just tuumareaktorid on lubanud hoida elektrihinna kõikumised mõõdukad, kui päikest ja tuult pole piisavalt. On selge, et tööstus tuleb sinna, kus saab odavamat energiat ja see on Soome tohutu konkurentsieelis.
Oletatavasti võib järgmise kümne aastaga kasvada Eesti elektritarvidus kaheksalt teravatt-tunnilt umbes 12 TWh-le. Kliimaministeeriumi prognoos 2035. aastaks on 10-16 TWh ja tipptarbimine küüniks 2000 megavatini. Seega on Eestil selleks ajaks vajas umbes 1000-1200 MW juhitavaid võimsusi, millest osa võiks olla tuumaenergia. Eesti vajaks 400 MW võimsusega moodulreaktorit.
Kõige veendunum tuumaenergia eestkõneleja Eestis on Fermi Energy. Nemad tahavad lüüa kopa moodulreaktori ehituseks maasse juba 2030 ja viis aastat hiljem toota elektrit. Plaanis oleks kahe reaktoriga 600 megavatise võimsusega tuumajaam, mis praegustel andmetel maksaks üle kolme miljardi euro. Selle rahastamine on mõeldav ilma riigi toetuste ja kapitalita. Kuni need ilusad plaanid teoks saavad, loodame, et elektrihind ei hakka lööma sellist tirelit, et kodustes majapidamistes tuleks naasta küünla- ja peeruvalguse juurde.
Väike liikumine parteimaastikul
18. augustil pidas 8. au-gustil äriregistrisse kantud uus Erakond Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) oma üldkogu, kus esimeheks valiti ainus kandidaat Silver Kuusik. Aseesimehed on kaks riigikogu liiget, ajaloodoktor Jaak Valge ja endine vandeadvokaat ning Eesti luure looja Ants Frosch. Paika sai ka ERKi juhatus ning vastu võeti põhikiri ja täiustatud programm. ERK moodustus Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) välja heidetud ja lahkunud liikmetest, mis oli EKREle väga tõsine verelaskmine. ERKi eesmärk on teha hea valimistulemus järgmise aasta sügisel kohalikel valimistel.
Analüütikud ootavad, kuidas ERK hakkab toimima, sest uuel erakonnal on oht jääda kõlkuma EKRE ja Isamaa vahele. Loodetavasti selgub ERKi nägu lähikuudel.
31. augustil koguneb üldkogule Eesti 200, et valida uus esimees. Kuigi erakonna asutajal ja esimesel esimehel teadus- ja haridusministril Kristina Kallasel on tugev seljatagune, ei ole teine kandidaat Hendrik Johannes Terras samuti papist poiss ja tedagi toetab rida mõjukaid erakonna liikmeid ja riigikogulasi.
Mõlemad esimehe kandidaadid näevad oma põhiülesandena erakonna taas pildile toomist, sest juba mõnda aega on Eesti 200 toetus olnud vaid kolm protsenti. Terras tahab üles ehitada piirkondlikud organisatsioonid ja minna kõigis suuremates asulates kohalikele valimistele täisnimekirjadega. Näis, kas juhi vahetus aitab Eesti 200 august välja.
Kalev Vilgats, ajakirjanik