Kalev Vilgats, ajakirjanik
Mai viimasel päeval puistas kaitsepolitsei Tartu abilinnapea Priit Humala ja Bigbanki nõukogu esimehe Parvel Pruunsilla kodusid. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ja Pruunsilda sellele kaasaaitamises. Algatatud on kriminaalmenetlus.
Asi on seotud Eesti Rahva Muuseumi endise näitusemaja müügiga korporatsioonile Sakala, mille liige on ka Pruunsild. Sakala ostis mõne aja eest Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt (RKAS) 1,22 miljoni euro eest aastaid tühjana seisnud hoone aadressil Kuperjanovi 9.
Prokuratuuri teatel hakkas Pruunsild kahtlustuste kohaselt peale linnale lepinguprojekti edastamist abilinnapead suunama tehingust loobumiseks, et RKAS saaks korraldada avaliku enampakkumise ning ettevõtja huvi teades suunas abilinnapea linna kinnistu omandamisest loobuma.
Mõlemad kahtlusalused on kahtlustused tagasi lükanud. Humal astus 1. juunil ametist tagasi, et mitte kahjustada Isamaa mainet. Tema asemele on Isamaa esitanud 54-aastase turundus- ja toitlustusmaailmas tegusid teinud Meelis Leidti, keda spordirahvas teab tubli ratturi ja võidusõitjana. Viimasel ajal oli ta ametis Eesti ekspordiagentuuris ja aitas ettevõtetel rajada teed Saksa turule.
ERMi maja loo tagapõhi
RKAS korraldas 2017. aastal ERMi endise näitusemaja avaliku enampakkumise, mille võitis MTÜ Korp! Sakala. Ent kinnistust oli huvitatud ka Tartu linn ja riigihalduse minister tühistas enampakkumise, andes linnale võimaluse osta kinnistu esmajärjekorras (täiesti arusaamatu käitumine ministri poolt).
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles Rahvusringhäälingule (ERR), et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavara ja rahanduse eest vastutav abilinnapea Humal väljendama koosolekutel seisukohta, et linn peaks ostueesõigusest loobuma (Priit Humala väitel ei ole Tartu linnal kõnealuse kinnistu suhtes sellist õigust kunagi olnud ning sellest ei ole linn ka loobunud).
Järgmise enampakkumise võitis Sakala. Humal on usutluses ERRile kinnitanud, et linn kaotas kinnistu vastu
huvi, kuna selle arendamiseks polnud raha.
Pankurist suurrahastaja
Kapo väidab, et Humal ja tema pereliikmed on võtnud laenu Bigbankist, millest 50 protsenti kuulub Pruunsillale. Pruunsild on kinnitanud, et ei tea laenu tingimusi, kuid on veendunud, et see anti Humalale turutingimustel ja Humal maksab intresse.
Pruunsild süüdistab kapot meelevaldses järeldamises, et tema on isik, kes on ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutanud ning Humalaga Kuperjanovi 9 teemal vesteldes on korruptsioonile kaasa aidanud “eriti suures ulatuses”.
Isamaasse kuulub Pruunsild 1999. aastast ja on erakonna üks suuremaid rahastajaid. Viimase seitsme aasta jooksul on ta Isamaad toetanud 1,078 miljoni euroga. Pruunsilda on peetud Isamaa poliitika mõjutajaks ning pensionireformi ja suurperede toetuste suurendamise ideoloogiks.
Priit Humal on Isamaa liige 2002. aastast ja tuntud Rail Balticu välja käidud trassi kriitikuna. Mehed on koolivennad ja Pruunsild on Humala valimiskampaaniat toetanud 3000 euroga.
Tartu linnapea Urmas Klaas on kinnitanud tõika, et linn loobus Kuperjanovi 9 hoonest kulude tõttu. Endine ERMi direktor ja samuti Isamaa liige Tõnis Lukas on märkinud, et nõukogude ajal kehva kvaliteediga raudteelaste klubiks ehitatud hoone vajab suurt investeeringut.
Raudsepp on väitnud, et Humal abilinnapeana ei oleks tohtinud osaleda aruteludel, mis olid seotud Kuperjanovi 9 kinnistu omandamisega Tartu poolt. Humal on väitnud vastu, et linnavara eest vastutava abilinnapeana oli tema kohustus sellistel koosolekutel osaleda. Humal ütles, et tema arusaamade järgi polnud tal Pruunsillaga sellist suhet, et ta pidanuks ennast taandama.
Humal ütles sedagi, et temal Bigbanki ees kohustusi pole, laenu on võtnud ta abikaasa ja tema teada turutingimustel. Pruunsild on möönnud, et laulis kunagi Humalaga poistekooris, siis ei teadnud temast pikki aastaid midagi ja on suhelnud vaid telefonitsi.
Kapo ei kutsutud erikomisjoni
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Jürgen Ligi
Reformierakonnast nimetab riigi süüdistamist poliitilises vandenõus Pruunsilla magedaks enesekaitseks. Ometi ei välista Ligi, et kapo esindaja võidakse kutsuda Pruunsilla juhtumi tõttu erikomisjoni istungile.
Postimees kirjutas 2. juunil, et Pruunsild on veendunud kahtlustuse eesmärgis saada kätte tema arvuti ja telefon, et õngitseda sealt materjali, millega saaks kokku klopsida tõsisema kaasuse. Seda nimetatakse “kalastamiseks”, et juhuslikult leida midagi, millest annaks kokku traageldada suurem kohtuasi.
Ligi arvates tõmbab Pruunsild ise endale jama kaela, sest tema seosed, poliitika, äri ja sponsorlus on nii läbipõimunud. Kapo esindaja komisjoni kutsumine sõltub aga eelkõige komisjoni liikmete arvamusest. Veidi allpool selgub, et kedagi komisjoni ei kutsutudki.
Ebaselge kahtlustus
Parvel Pruunsilla kaitsja vandeadvokaat Paul Keres viitab prokurör Kairi Kaldojale, kes olevat avalikult tunnistanud, et Pruunsillale esitatud kahtlustuse aluseks olev karistusseadustiku paragrahv 300 on ebaselge. Kerese arvates ei tohiks sellist segast õigusnormi üldse rakendada.
Kapo tegevusele heidab varju veel üks seik. Nimelt soovis Pruunsild telefonitsi rääkida oma advokaadiga, kuid kapo töötaja pani telefoni valjuhääldi režiimile ja ütles, et suhelge. Nii ei oleks saanud juttugi olla advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse ja sõnumivahetuse konfidentsiaalsusest.
Nii siseminister Lauri Laanemets kui prokurör Raudsepp väidavad, et jutt sellest, et kapo ametnikud ei andnud Pruunsillale läbiotsimisel võimalust helistada oma kaitsjale, ei vasta tõele. Seetõttu ei kutsutud kapo esindajat ka parlamendi erikomisjoni ette. Läänemets väitis, et Pruunsillal oli võimalus privaatseks vestluseks Keresega. Jagelemine kapo ametnikuga privaatse kõne teemal on Keresel osaliselt lindistatud.
EKRE esindaja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, juristiharidusega Ants Frosch (Eesti välisluure looja), sõnul on põhjendatult avaldatud kahtlust, et läbiotsimise ja võetuse eesmärgiks oli teabekandjate kättesaamine ja nende sisu alusel juba uute juriidiliste konstruktsioonide loomine.
Võimuaparaadi jõudemonstratsioonile (karmikäeline kohtlemine kinnipidamisel, kodu läbiotsimine, etendus meedias) juhtis tähelepanu Eestis elav ameeriklasest õigusteaduste doktor Michael Gallagher oma lugejakirjas “Kas Eesti liigub politseiriigi suunas?” (Postimees 3. juuni).
Tsiteerin Gallagherit:
“Niisiis olen vapustatud sellest, mis juhtus Tartus kriminaaluurimise alla sattunud abilinnapea Priit Humalaga. Ma ei hakka siinkohal arutama, kas ta on süüdi või süütu. Mul pole õrna aimugi. Selle asemel kirjutan karmikäelisest kohtlemisest tema kinnipidamisel, kuidas tema kodu läbi otsiti, meedias etendust tehti ja mille tulemuseks oli samal päeval ametist loobumine.
Väikeses riigis, kus kõik üksteist tunnevad, võiks saada läbi rasket kätt tarvitamata, eelkõige karmi ja hirmutava politseitaktikata.
Võinuks arvata, et Priit Humal seadis ohtu riigi julgeoleku või jäi vahele tohutute rahasummadega põgenemiskatselt või ähvardas kellegi elu või turvalisust. Aga ei. Nagu ma aru saan, kahtlustab kapo, et ta võis rikkuda protseduurireeglit, kui ta ei taandunud linnavalitsuse menetluses olevast asjast.”
Ja veel:
“Priit Humal on Tartus hästi tuntud inimene. Ma tean teda. Keegi ei arva, et ta oleks kriminaalse loomuga. Selleks, et õigustada tema julma kohtlemist, tuleks meile tõendada, et me teda usaldades eksisime. Kui seda ei tehta, siis see paneb muretsema, kuidas asjad võisid nii käest ära minna ja et äkki see saabki käitumismustriks.”
Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ütles ERRile, et Pruunsilla ja Humala juhtumi puhul pole õiguskaitseasutused andnud veenvaid selgitusi. Nagu Isamaa esimees Helir-Valdor Seedergi kordas Reinsalu, et Isamaa pole juhtumiga kuidagi seotud.
Seoses juba mainitud kurikuulsa paragrahviga 300, mis käsitleb toimingupiirangu rikkumist, viitas Reinsalu õiguskantsleri aastaid tagasi tehtud tähelepanu juhtimisele, et paragra
hv on liiga üldsõnaline, selle alusel saab peaaegu ükskõik kellele toimingupiirangu kaela määrida.
ERRile vastates ütles Reinsalu, et ei usu veel süvariiki, aga juhtumis on rida tervemõistuslikke küsimärke.
Pruunsild ütles Postimehe intervjuus lõpetuseks, et kui kellelgi on tahtmist sattuda süsteemi hammasrataste vahele, siis ta soovitab alustada Isamaa toetamisest.
