Kalev Vilgats: Põlevkiviving

Kalev Vilgats, ajakirjanik

Läinud reedel oli Eesti Energia (EE) juhatuse esimehe Hando Sutteri viimane tööpäev.

See, et mees omal kohal ei jätka, selgus juba veebruaris, ent tema minek oli piltlikult üpris kummaline: kuldse käepigistuse ja vilekooriga.

Nii uudisteportaalidest kui Eesti ajakirjandusest jäi mulje, et ega ajakirjanikest keegi põlevkivienergeetika teemat eriti ei jaga ja ausalt küsides, kas peakski. Sestap keskenduti Sutteri lahkumishüvitistele ja selle ümber löödi vahtu kokku ning keerutati tolmu üles õige tublisti.

Sutterile kaasa antud rahakott koosnes tulemustasust kolme kuu keskmise palga ulatuses – kokku umbes 75 000 eurot ja konkurentsikeeluga seotud tasust maksimaalselt 12 kuu palga väärtuses. Sutteri kuupalk oli 20 330 eurot, seega kuni 304 950 eurot lisaks. Tavainimesele hoomamatu raha.

Üldkoosolek pahandas

EE omanikuna üldkoosoleku rolli kehastav rahandusminister Annely Akkermann soovis, et EE nõukogu kärbiks juhtkonna tulemustasu, sest koostöö rahandusministri kui üldkoosolekuga on olnud puudulik ja nõukogu ning juhatus tahtsid maksta vähem dividende, kui oli omaniku ootus. Dividendide summa oli algselt 52,2 miljonit eurot, mida üldkoosolek ehk Akkermann muutis ja tõstis 68,9 miljonile. EE kasum mullu oli 128 miljonit eurot, mis oli kolm korda enam kui tunamullu. EE-l on aastate peale jaotamata kasumit 461,5 miljonit eurot.

Peaminister Kaja Kallas oli Sutterikriitiline valitsuse pressikonverentsil, pannes juhatusele süüks puudulikult ellu viidud omaniku ootusi ja soovi maksta vähem dividende.

Kuldse käepigistuse suurus sellest ei muutunud, sest selles summas lepiti kokku veel siis, kui rahandusminister oli Keit Pentus-Rosimannus. Üks Reformierakonna punt puha.

Täidetud või täitmata ootused?

Pressikonverentsil ütles Kallas, et nimekiri asjadest, kus EE juhatus on risti vastu läinud omaniku ootustega, on väga pikk. Üks, mida ette heideti, oli Elektrilevi tühjakskantimine. Valitsus nõudis, et inimesed ja ressurss pandaks Elektrilevisse tagasi, et vältida elektrikatkestusi. Siis tulid Saaremaa tormid ja inimesed olid nädalaid elektrita, sest Elektrilevil polnud võhma rikete kiireks kõrvaldamiseks.

Teise asjana on Kallas meenutanud Narva elektrijaamade jahutusvee tagamist. Pärast sõja puhkemist Ukrainas tekkis reaalne oht, et Vene pool võib Eesti jaamad jätta kuivale, kui avab Narva jõe lüüsid.

Valitsus tegi otsuse, et EE peab need ohud augustiks minimeerima, aga selleks ajaks polnud midagi tehtud.

Kolmas selge etteheide oli EE suutmatus tagada 1000 MW ulatuses juhitavaid tootmisvõimsusi. Ajakirjanduses ilmunu järgi jäi siin Sutter isegi valega vahele. Ta kinnitas, et Auvere elektrijaam on töös, aga selgus, et see vajas sel ajal järjekordselt remonti.

Neljanda ja viienda etteheitena võiks võtta põlevkiviõli tootmise tehase Jordaanias ja USA Utah osariigis põlevkivi kaevandamise projekti. Rahul ei oldud EE kommunikatsiooniga, klientide ja väiketootjatega suhtlemisega.

Sutter pole etteheidetega valdavalt nõus. Mis puudutab heldet tulemustasu, siis see sõltub ettevõtte käekäigust, neid hindab EE nõukogu tasustamiskomitee, mis teeb oma ettepaneku EE nõukogule otsustamiseks. Lõpetanud juhatus sai tulemustasu 2022. aasta tulemuste eest.

Sutteri jutu järgi on EE süsteemis tulemustasu saajaid 1200-1400 töötajat.

Ehkki EE piibel olevat omaniku ootused, väidab Sutter, et need on olnud kohati vastukäivad. Narva elektrijaamade jahutusvee osas toimunud esimene nõupidamine juba märtsis, aprilli keskpaigaks said ootused paberile ja avariilahendus valmis sügiseks ning kõigi osapoolte õppus toimus oktoobris.

1000 MW nõue olevat samuti täidetud, kuigi jaamade töös oli ka tõrkeid. Saaremaa aeglase kriisilahenduse põhjuseks polnud mitte töötajate puudus, vaid kehv kriisijuhtimine.

Jordaanias EE know-how abil ehitatud põlevkivitehas töötab, kivi kaevandatakse ja elektrijaam annab Jordaaniale umbes 15 protsenti elektrist.

Utah on küll õnnetuste õnnetus. Sutter ütles, et seal ostetud põlevkivimaardlat pole õnnestunud maha müüa, sest keegi ei tahtvat.

Kindlasti sillutas Sutter enda lahkumisteed vastuolekuga Kallase plaanile lahutada Elektrilevi EE-st. Sutteri hinnangul lakkab EE selle sammuga olemast, sest EE põlevkivi osa ja Enefit Greeni pole mõtete jõuga ühes grupis hoida, kui sealt eemaldada kogu reguleeritud äri, mis ongi Elektrilevi.

Lahutamisplaan on jätkuvalt uue koalitsiooni kavas. Selle sammu tulemusena võivad asjad Sutteri arvates minna paremaks, kuid ka päris nihu.

Kas Sutteri saladus?

Nädalaleht Eesti Ekspress väidab, et Hando Sutteril on suur saladus, milleks on veebruari keskel sõlmitud laenulepingu eriti priske intressimäär. Kümne panga sündikaat laenas EE-le 600 miljonit eurot, et firma saaks välja lunastada sügisel aeguvad 2,4 protsendise intressimääraga võlakirjad.

Londoni kaudu hangitud laenu intressimäära hoiab EE ranges saladuses. Ent Ekspressil on mitme allika info, et see intress on röögatu – kaheksa protsenti. Võrdluseks: seni maksid pangalaenud EE-le keskmiselt 0,9 protsenti, kalleim oli 3,1, aga et kaheksa protsenti!

Väidetavalt ajas intressi EE-le kõrgeks Eesti asukoht Venemaa piiri ääres ning see, et firma tarvitab rohkelt põlevkivi. Laenamise mõttes ongi kõige kehvemas seisus nn musta või pruuni sektori ettevõtjad. Selge on see, et kalli laenu intressikulu hakkab isukalt sööma EE kasumlikkust.

aprillist alustas EE uue juhatuse esimehena Andrus Durejko, kellel on 1993. aastast Ericssoni taust ja kes aprillist 2018 juhtis Ericsson Eesti AS-i.

Juhatusse kuuluvad veel Raine Pajo, Kelli Toss-Kaasik, Marlen Tamm ja Kristjan Kuhi, kusjuures vaid Pajo jätkab eelmisest koosseisust.

Aga soodus elekter?

Tavakodanikku suhted valitsuse, rahandusministeeriumi ja EE vahel väga ei huvita. Meid huvitab, et elekter oleks taskukohase hinnaga, toetaks tööstuse konkurent-sivõimet ja inimesed ei peaks nagu asjatundjad pidevalt passima elektrienergia börsihindu, et siis pakette vahetada.

EE töötas oma klientidele välja nn elektri üldteenuse, mis pidi pakkuma sõbralikuma hinnaga elektrit. Sügis-talvisel perioodil lisandus veel elektri hinna kompensatsioon valitsuselt. Minu märtsikuiselt pea sajaeuroselt elektriarvelt oli riik kompensatsioonina maha arvanud natuke üle seitsme euro. Elektri börsihind on olnud juba mõnda aega üldteenusest soodsam ja pidavat nii jääma augusti-septembrini välja. Nii et üldteenusegi võiks arvata Sutteri lörri läinud tegemist hulka.

Mida võtab järgmine valitsus ette soodsa hinnaga elektri tagamiseks, sellest ei ole õnnestunud siiani kuskilt midagi lugeda. Selge on, et selle nädala lõpuks peavad uue koalitsiooni sobitajad jõudma selgusele ka Eesti rahaasjades, sest laupäevaks on nii Reformierakond, sotsid kui Eesti 200 kokku kutsunud oma volikogud, mis peavad koalitsioonileppe heaks kiitma, sest esmaspäeval koguneb esimest korda riigikogu uus, XV koosseis.