Kalev Vilgats: Keskerakond keeras uue lehekülje, kas puhta?

Kalev Vilgats, ajakirjanik

Keskerakond valis pühapäeval endale uue esimehe. Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti duellis jäi peale Tallinna linnapea Kõlvart 543:489.

Kongress ise venis kõvasti üle aja ning tühja aega püüti täita delegaatide sõnavõttudega, mis taandusid meenutustele, kuid erakonna tuleviku ja kuidas Eesti peaks edasi minema osas olid täiesti mõttetühjad ja sisutud. Paraku ei saanud kõrges eas, ligi 90aastased kõnelejad aru, et kongress pole see koht, kus meenutada oma Kremlis käike ja Estoplasti valgustite sinna viimist või rääkida auditoriumile sellest, kui mitmes sõjalises konfliktis on peale 1945. aastat osalenud USA, mainimata sõnagi NSV Liidu ja Venemaa militaarafääre.

Kõned võisid kallutada kaalukaussi

See ilmselt jääbki küsimuseks, kas esimehekandidaatide kõned kallutasid suhteliselt võrdsed kaalukausid Kõlvarti poole. Kuigi suure poliitilise kogemusega, oli Kiik kõneldes üllatavalt mannetu – hoidis kinni kõnetoolist ja luges paberilt maha. Kõlvart seevastu hülgas kõnetooli, astus parteikaaslastele lähemale ja rääkis peast. Sisu ei mäleta keegi, küll aga välist efekti ja see võis osa kõhklejaid tuua Kõlvarti taha.

Analüütikute arvates on Kõlvartil edasine endale läbi mõeldud ja paika pandud. Erakond peab suutma ennast koguda kohalikeks valimisteks 2025, et seejärel heita väljakutse Reformierakonnale 2027. aasta riigikogu valimistel. Kas Eesti peaks selleks ajaks olema valmis poolmuulasest (isa eestlane, ema korealanna) peaministriks?

Eesti Vene erakond

Poliitikavaatlejad on juba öelnud, et Kõlvarti esimeheks valimisega sai Eesti endale Vene erakonna. Tõesti, umbkeelseid delegaate oli omajagu, sest ennekuulmatu, kuid Eesti erakonna kongressil jagati korralduslikku informatsiooni vene keeles.

Mäletatavasti on Kõlvart olnud vastu eestikeelsele haridusele üleminekule, väites, et seda pole võimalik nii kiiresti teha ja napib eesti keelt oskavaid õpetajaid. Ilmselgelt vastustab Keskerakond nüüd mõtet piirata agressorriigi kodanike osalemist kohalikel valimistel.

Kuigi Kõlvart käis ühe esimese Eesti poliitikuna pärast sõja algust Ukrainas Tallinna sõpruslinnas Lvivis, pandi talle pahaks, et oma kõnes ei maininud ta kordagi Ukrainat ega Venemaa agressiooni. Seepeale teataski Keskerakonna veteranpoliitik Andra Veidemann, et Ukraina ignoreerimise pärast lahkub ta erakonnast.

Hussari avaldus

Esimene, kes erakondade juhtidest Kõlvarti valimise puhul sõna võttis, oli riigikogu esimees ja Eesti 200 juht Lauri Hussar.

Hussari väitel tähendab Kõlvarti valimine tagasipöördumist Edgar Savisaare pärandi juurde ning uus esime

es on selgelt ühe rühma eestkõneleja ja Keskerakonnast saab suur konservatiivne venekeelne munitsipalerakond. Eks näis.

Venekeelse partei tekkimist mainis ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu. „Aeg näitab, millises suunas ta parteid kujundama hakkab ja milliseks kujuneb seeläbi Keskerakonna poliitiline käekiri uue juhi sõnastatuna,“ ütles Reinsalu.

Sotside pealik Lauri Läänemets tervitas Kõlvarti valimist ja avaldas lootust, et uus juht võimaldab lahendada ummikseisu parlamendis. Kõlvart aga jätkab Tallinna linnapeana, sestap on ülim, mida Keskerakond võib teha, on võtta tagasi oma kevadised arupärimised ja sel viisil kergendada riigikogu töökoormat.

Tähelepanuväärne oli EKRE esimehe Martin Helme avaldus, et Kõlvarti valimine peatas Keskerakonna muutumise liberaalsemaks ja avas laiemad võimalused parteide koostööks. „Keskerakonna liikmed lükkasid tagasi Jüri Ratase liberaalse liini. Keskerakond muutub konservatiivsemaks,“ arvas Helme. Ta loodab, et Keskerakond võtab selgema seisukoha e-hääletuse vastasena ja EKRE leiab endale liitlase homoteemadele vastu seismisel.

Ratasele sümboolne koht

Arvestades Jüri Ratasele erakonna juhatuse valimistel antud hääli, võinuks ta vabalt kandideerida Kõlvarti vastu.

Mingit aimu Keskerakonna suunast uue juhi käe all peaks andma rea ametikohtade täitmine. Kongressil liigutuspisara poetanud Ratas ütles, et Kõlvart pakkus talle aseesimehe kohta, mida ta rea põhjustel ei saanud vastu võtta (kuidas sa ikka hakkad oma vastase all aseesimeheks).

Nimelt on Keskerakonna reeglid sellised, et ase-esimeesteks saab nimetada vaid neid keskerakondlasi, kes on valitud juhatuse liikmeteks.

Esmaspäeva õhtul kinnitas Keskerakonna juhatus ase-esimeesteks Kõlvarti ettepanekul Lauri Laatsi, Jaak Aabi, Yana Toomi ja Jaan Tootsi. Neist neljast vaid Aab on n-ö Kiige mees.

Kiik oma aseesimehe koha kaotas, kuna teda ei valitud juhatusse, vaid ta kuulub sinna Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juhina. Küsimus muidugi, kauaks talle seda kohta…

Keskerakonna peasekretäri kohuseid täitnud Andre Hanimägi asemel hõivas koha Anneli Ott.

Ott, kes 2009-2010 oli Võru linnapea ja Ratase valitsuses lühikest aega riigihalduse minister, oli Kaja Kallase esimeses valitsuses kultuuriminister, kuid pidi novembri algul 2021 tagasi astuma seoses eitava suhtumisega vaktsineerimisse.

Kuigi Ott valiti 2019 riigikokku Võru-, Valga- ja Põlvamaa ringkonnast, kandideeris ta tänavu millegipärast Tartu linnas ja nadi 402 häälega riigikokku ei pääsenud. Kehakultuurlase haridusega Ott oli siiani spordiühing Kalev juhatuse palgaline liige. Kuigi Ott oli algselt Kiige toetaja, liikus ta enne kongressi Kõ

lvarti leeri ja sai selle eest tasutud.

Oti administratiivsete võimete kohta ei oska keegi midagi öelda.

Küll võib öelda, et Kõlvart on juba esimeste sammudega kindlustanud oma võimu Keskerakonnas ning Ratase-Kiige inimesed on lükatud selgelt tahaplaanile.

Kui paljud lahkuvad?

Nende ridade kirjutamise ajal teisipäeva hilisõhtul on ajakirjandusest läbi käinud arv 30. Niipalju olevat üle Eesti saadetud Keskerakonna peakorterisse avaldusi erakonnast lahkumiseks. Kiige-Ratase pooldajate sõnutsi olevat minejaid aga oluliselt rohkem. Siiski ei usu keegi, et enam kui 13 000 liikmega Keskerakonnas võiks toimuda suurem aadrilaskmine.

Mihhail Kõlvart ütles teisipäeval, et vast paari kuu pärast saab lahkujatega rääkida nende tagasi tulemisest.

Savisaare pärand

Oma kongressikõnes mainis Kõlvart korduvalt Keskerakonna pärinemist Rahvarindest. Üks kongressi päevajuhtidest, endine teleajakirjanik ja mitmekordne riigikogu liige Heimar Lenk rääkis vajadusest koostada Edgar Savisaare tegudest monograafia pealkirjaga „Edgar Suur“. Teise raskekaalulise uurimusena soovis ta Keskerakonna ajaloo kaante vahele panemist.

Savisaart meenutati sõnavõttudes korduvalt heldinult ja hea sõnaga.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane kirjutas enne Keskerakonna kongressi Rahvusringhäälingu (ERR) arvamusportaali artikli „Savisaarlus on ajale jalgu jäänud“.

„See jääb uurijate analüüsida, aga et talle meeldis Vene impeerium rohkem kui Euroopa Liit, on selge,“ kirjutas Rebane Savisaare kohta. Ta esitas vaid lühikese loetelu Savisaare aktsioonidest ja idasuundumustest.

Savisaare juhitud erakond tegi lepingu Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa.

Savisaar ja tema erakond olid vastu Eesti astumisele Euroopa Liitu.

Savisaar ei mõistnud hukka Venemaa agressiooni Gruusias.

Savisaare erakond pidurdas paljudeks aastateks ülemineku eestikeelsele haridusele, leides järjest uusi põhjendusi ja võimalusi üleminekust kõrvale hiilida.

Savisaar lõi Tallinnasse ja Tallinna elanike rahaga meediasüsteemi, mis kuni Ukraina sõjani ostis Vene propagandakanalitelt linna rahva eest eetriaega. Ostetud saated tegid tema erakonnale reklaami.

Savisaare initsiatiivil ja Moskva toel ehitati Lasnamäele nn Putini kirik.

Savisaar küsis KGB kindralilt Vladimir Jakuninilt oma erakonnale Eesti poliitilise süsteemi enda kasuks muutmiseks „kolmandik sulas“ ehk seega kaks kolmandikku „mitte sulas“.

Ukraina revolutsiooni viisid 2014. aastal tema ütluse järel läbi „Maidani kaikamehed“.

Savisaar oli Krimmi annekteerimise järel vastu Venemaa-vastastele sanktsioonidele ja „mõistis“ Krimmi referendumit.

See kõik on sulatõsi ning Keskerakonna savisaaretumine peaks tegema murelikuks. Jüri Ratase 2016. aastast kestnud katse juurutada Keskerakonda läänemeelsemat suhtumist on ebaõnnestunud.