Kalev Vilgats, ajakirjanik
Kui Kaja Kallas astus 12. aprillil riigikogu ette, et rääkida neile valitsuse moodustamise alustest ja vastata küsimustele, siis ta ilmselt teadis, mis ees ootab. Võibolla just mitte seda, et aeg saab otsa ja valitsuse moodustamiseks mandaadi saamine lükkub järgmisse hommikusse, aga ta aimas, millisest suunast hakkavad tulema rünnakud.
Kõigepealt tuletas opositsioon talle meelde, et 2022. aasta oktoobris rääkis ta kindlasõnaliselt, et maksud ei tõuse (KK: „Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline?“). See oli lubadus, mis ulatus kaugemale kui vaid lõppev aasta, mil niikuinii makse tõsta enam ei saa. Kõik kuulajad said üheselt aru, et maksud ei tõuse ka 2023. aastal, kui Reformierakond peaks võimule jääma. See kõik osutus valeks, kui avalikustati Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsioonileping.
Keskerakondlane Tõnis Mölder küsis Kallaselt riigikogus: „Enne valimisi ütlesite, et maksud ei tõuse, aga koalitsioonilepingut vaadates tõusevad küll.“ Kallas vastas: „2022. aasta oktoobris sain anda lubadusi ainult selle valitsuse kohta, mis siis oli. Valimiste eel oli meie programmis väga selgelt sees, et esiteks ei tohi me suurendada laenukoormust ja teiseks peame saama eelarve kulud ja tulud jälle saama tasakaalu.“ Kallase juttu ei usutud.
Valede võrgus
Süüdistusi riigikogus püüdis siis veel peaministri kandidaat Kallas tõrjuda väitega, et maksuküsimusi ei panda rahvahääletusele ja sellepärast maksudest juttu ei olnudki. Seepeale kostis õiguskantsler Ülle Madise, et miski ei sega maksude üle arutamast ja rahvast sellest informeerimast, kas maksud tõusevad või mitte. Kallas nimetas maksutõusu ebapopulaarseks teemaks, mis ei oleks valimistel rahvale „peale läinud“. Teisisõnu olnuks Reformierakonna häältesaak väiksem olnud.
Veel püüti ennast õigustada sellega, et polnud teada eelarveaugu suurus, see selgunud alles rahandusministeeriumi aprillianalüüsist. Ometi ei varjanudki rahandusminister Annely Akkermann fakti, et riigi rahandus on halvas seisus. Tõsi, siis räägiti kolmeprotsendisest miinusest, tegelikult selgus, et see on 4,3 protsenti.
Nüüdseks on selge, et petujutt oli ka laenukoormuse mitte suurendamine. Veel sel aastal on vaja võtta laenu vähemalt 1,3 miljardit eurot, et katta varasemaid. Endine rahandusminister Aivar Sõerd on teravalt kritiseerinud valitsuse käitumist, kus poole aastaga kulutati miljard eurot jooksvateks kuludeks.
Märkimisväärne maksutõus
Tuleval aastal soovitud kolmeprotsendise miinuse juurde jõudmiseks on vaja kulusid vähendada ja tulusid suurendada 486 miljonit eurot. Alljärgnevad on Posti-mehe arvutused. Käibemaks kasvab 1. jaanuaril 2024 seniselt 20 protsendilt 22 protsendile (tõus 10%). Väidetavalt oleks Refor-mierakond soovinud järgne-vatel aastatel igal aastal protsendilist maksutõusu. Uuel aastal tuleb lisaks maksta 380 miljonit eurot. Ilus finess veel värskelt rahandusministrilt Mart Võrklae-valt televisioonis, kus ta väitis, et käibemaksutõus lõpphinda ei mõjuta!
1. juulil 2024 hakkab kehtima automaks. Kuidas seda määratakse pole teada, aga koguda soovitakse umbes 120 miljonit eurot. Ühe Ees-tis registreeritud auto kohta teeks see 125 eurot.
Tulumaks tõuseb 2025. aastal 20 protsendilt 22 protsendile, kuid riik hakkab saama vähem tulu, sest kõigile inimestele hakkab kehtima 700 eurone tulumaksuvabastus. Saamata jääb u 400 miljonit eurot.
Ettevõtete käibemaks tõuseb seniselt 14 protsendilt 22 protsendile. Ettevõtted maksavad enam 40 miljonit eurot.
Valitsus on juba teatanud, et kaob koduomanike elamualuse maa maamaksuvabastus. Praegu kehtis see kuni 1500 ruutmeetrisele krundile. Valitsus loodab sellest rahaabi kohalikele omavalitsustele, kellele jäetakse vabad käed maamaksu määramisel, samuti selle iga-aastasel tõstmisel.
Keskkonnamaksud on veel teadmata, aga tõus ootab siingi.
Tuleval aastal tõuseb kütuseaktsiis keskmiselt kolm senti liitri kohta. Niigi kallis bensiin ja diisel muutuvad veelgi kallimaks. Siin varitseb valitsust rohu sees vana roostes reha, piid ülespidi, sest kallim mootorikütus võib elavdada piiriülest kaubandust. Kallas on öelnud, et siin loodetakse koostööle lätlastega, et kütusehinnad väga erinema ei hakkaks. Eelmine kord ütlesid lätlased, et nemad Eesti tuules liikuda ei kavatse.
Samuti on plaanis hakata tõstma igal aastal alkoholiaktsiisi ja küllap toimub sama tubakatoodetega. Selles valdkonnas on sama oht, mis kütusega.
Kaob majutuskohtade käibemaksu erand üheksa protsenti ja asendub 22 protsendiga. Hotellituba, mis Eestis on niigi kallis, kallineb veel umbes kümne euro võrra. Hotellid, spaad ja turismitalud löövad juba häiret, et selline käik tapab Eesti turismimajanduse, sest lätlaste ja leedulaste juures on juba praegu odavam ning välismaalased peavad Eestit kalliks sihtkohaks. Samuti on siin suur mustalt maksmise oht, et turismitalus pakutakse sularahas tasumise eest võimalust ööbida soodsamalt.
Kui palju kasvab ümbrikupalga osa ja üldse mustalt maksmine ei tea praegu veel keegi.
Pikakoivaline vale
Tagasi pealkirja juurde. Kas valel on lühikesed jalad? Ei ole, seekord on need pikad ja siredad. Kallas loodab sellele, et nelja aasta pärast on hinnatõusud unustatud ja valijad õnnestub taas „ära rääkida“.
Praegu ongi kummaline olukord: Reformierakond on viimase nädalaga kaotanud erinevatel hinanngutel 3-5 protsenti toetusest, kuid Kaja Kallase reiting on kosmoses. Nii kõrget toetust pole olnud ühelgi peaministril juba väga ammu.
Reformierakond võib tunda ennast karistamatult veel ühel põhjusel. Arvestades mandaatide vahekorda riigikogus, ei õnnestu järgmisel neljal aastal kokku panna ühtki enamusvalitsust ilma oravateta. Kallas on lubanud, et sel võimuliidul on soov ja kavatsus töötada koos kõik neli aastat. Üldiselt on Eesti valitsuste iga kahe aasta kanti. Ent Reformierakonnal on mänguruumi.
Mis mind isiklikult huvitab, on see, kas Eestile saaks kohandada Abraham Lincolni kuulsat ütlemist: „Teatud inimesi võib kogu aeg ninapidi vedada, mõnda aega võib narritada kõiki, kuid kõiki ei saa pidevalt lolliks teha.“
