Kalev Vilgats, ajakirjanik
Augustis hakkas Eesti vedama mõtet lõpetada Vene turistide sõidud Euroopa Liidu riikidesse, kuna on ebamoraalne, et naabrile kallale tunginud riigi kodanikud saavad takistusteta sõita Euroopasse poodlema, suvitama ja osa saama kõigist neist hüvedest, mida kodumaal nimetatakse „manduva lääne rämpsuks“.
See meenutab minu noorpõlves kuuldud mantrat, et lääne ühiskond roiskub, aga selle „roiskumise“ meeldivat aroomi tõttasid NSV Liidust nuusutama kõik, kellel oli selleks võimalus.
Nii teataski peaminister Kaja Kallas varem lõppenud kuul, et Euroopasse pääsemine pole mingi inimõigus, vaid privileeg, mille väärilised venemaalased küll ei ole.
Augusti keskel otsustas Eesti valitsus teha Euroopa Komisjonile ettepaneku kehtestada Venemaa suhtes kaheksas sanktsioonipakett, milles üks komponent oleks Venemaa kodanike reisimise oluline piiramine. Selles plaanis on Eesti leidnud liitlasi. Sama meelt on Soome, Läti, Leedu, Poola, Taani, Tšehhi ja isegi Holland.
Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell asus ettepanekut tõrjuma, öeldes, et keelata sissepääs kõigile venelastele pole hea mõte ja teema tulnuks enne tegutsema hakkamist EL-is läbi rääkida.
Üksmeelt venemaalaste viisade osas EL-is ei ole ja seda ei suudetud saavutada ka välisministrite äsjasel mitteametlikul kohtumisel Prahas. Lõuna-Euroopa, eeskätt Kreeka ja Küpros on viisapiirangute vastu, kuna Vene turistid on nende mär-kimisväärne tuluallikas. Viisakeelu vastu on Saksamaa ja Prantsusmaa ning Austria, kelle juhtide arvates ei tohi lõigata läbi kõiki kontakte Vene kodanikuühiskonnaga. Samas ütles Zeit online`i küsitlus, et 47 protsenti sakslasi on piirangute poolt. Saksa kantsler Olaf Scholz räägib, et venelasi ei saa kollektiivselt karistada. Huvitav, miks? Sakslased ju aktsepteerisid kollektiivset süüd Teise maailmasõja vallapäästmises ning Vene kodanikudki peaksid omal nahal tunda saama agressioonisõja mõju. Samal ajal on Saksa ajakirjandus möönnud, et nende riigi poliitikute hulgas kasvab nende osakaal, kelle arvates peaks Saksamaa järgima viisaküsimuses Eesti eeskuju.
Rida riike on ilmselt Venemaa leebema kohtlemise poolt. Näiteks Rootsi toetab piiranguid, kuid mitte täielikku viisade väljastamise peatamist.
Igal juhul on Euroopas kujunenud totter olukord. Lennuliikus Euroopa ja Venemaa linnade vahel on peatatud, kuid Schengeni viisaga venemaalased võivad sõita autoga üle piiri, jätta sõiduki tasulisse parklasse ning lennata Euroopasse.
Balti riigid on endi väljastatud turistiviisade kehtivuse tühistanud ja uusi viisasid ei väljasta. Eesti välisminister Urmas Reinsalu märkis, et Vene kodanikele on väljastatud praegu kehtivaid Schengeni viisasid umbes 10 miljonit ja seega lisanduvad moraalsetele aspektidele ka julgeolekualased.
EL-i ja Venemaa piiririikidel on võimalus langetada ise otsus keelata riiki sisenemine neilegi Venemaa kodanikele, kelle turismiviisa on väljastatud mõnes teises Schengeni riigis. Nii on rahvusvahelise piirivalveorganisatsiooni Frontex andmetel sõja algusest 22. augustini sisenenud Schengeni viisaga Eestisse 281 957 ja Soome 329 185 venemaalast. Arvatakse, et neist umbes pooled on edasi lennanud mõnda teise Schengeni riiki. Ülejäänud on seega piirdunud lühiajalisema külastusega, näiteks käinud soetamas Venemaa lettidelt kadunud toiduaineid ja muid kaupu. Sotsist siseminister Lauri Läänemets ütles kolmapäeval, et praegu siseneb päevas Eestisse keskmiselt 600 Vene kodanikku, kellest suurem osa reisib edasi.
Läänemets on seda meelt, et kui EL-i riigid kokkulepet ei saavuta, siis peavad piiririigid Venemaaga iseseisvalt tegutsema. „Kui inimesed Ukrainas Venemaa agressiooni tõttu surevad, siis ei peaks see rahvas, kes selle eest vastutab, saama tulla šopingule ja lõbutsema Euroopasse,“ ütles Eesti siseminister.
Postimees kirjutas juhtkirjas „Eesti piir tuleb Vene turistidele sulgeda“ (27.08), et Läti kaudu liikus Vene kodanikke kaheksa korda vähem, kuna lõunanaabrid on muutnud piiriületamise palju aeglasemaks. Ilmselt on siin mõjunud seegi asjaolu, et üle Läti piiri tulija peab kirjalikult kinnitama oma vastuseisu Vladimir Putini alustatud sõjale.
Ent Postimehe seisukoht on selge: Venemaa kodanikele tuleb piir kinni panna. Lennuliinid suleti ju selleks, et venelased ei saaks reisida ja nüüd reisivad nad ikkagi, kuid lihtsalt üle meie piiri.
Niipea, kui Eesti tutvustas mõtet sulgeda EL-i piir Venemaa kodanikele, tõusis seal tõeline seakisa. Näiteks on Vene kodanikel Eestis 41 351 kinnistut. Enamasti tähendab see inimesele kuuluvat elamispinda, aga ühel inimesel on koguni 24 kinnistut. Valgevene kodanikel on Eestis kinnisvara vaid 919-l. Enamikul neist kinnisvara omanikest on Eesti elamisluba, kuid 4500 ehk 12 protsenti võib kaotada ligipääsu oma kinnisvarale. Tõsi, siin on väljapääs esindaja leidmises, kes hoolitseb kinnistu korrasoleku ja maksude maksmise eest või oma vara maha müüa. Muidugi ei saa taas mööda julgeolekuriskist, kui Eestisse vaenulikult suhtuva riigi kodanikel on siin niipalju huvisid.
Niisiis tahab EL lõpetada Venemaaga 2007. aastal sõlmitud lihtsustatud viisa kokkuleppe. Arutelu all on keelu laiendamine Valgevene kodanikele, kuna selle riigi osalemine Venemaa agressioonis on ilmne.
Venemaa valulik reageering kavadele piirata oluliselt nende kodanike reisimisvõimalusi näitab, et seekord on EL-i riikidele kätte sattunud malakas, millega serviti andmine mõjub kõige tugevamalt. Vähemalt 10 miljonit inimest hakkavad tundma sõja mõju oma nahal. Moskva on juba lubanud vastusamme, kui piirangud peaks kehtestatama.
Oma muret on väljendanud Vene opositsioongi, niipalju, kui seda üldse on. Nemad ei peaks muretsema: venemaa-lastele jääb võimalus saada viisat humanitaarkaalutlustel ja poliitiliselt tagakiusatutel.
Muide, välisminister Reinsalu märkis, et pärast sõja algust on EL-is käinud umbes miljon venelast ja asüüli on küsinud vaid 3000 inimest, nii et meelsuspõgenikud ei ole esirinnas.
Arvestades erimeelsuste ulatust EL-i riikide hulgas, on esialgu mõeldav viisalihtsustuslepingu külmutamine. See tähendab viisade kallinemist, pikemat ooteaega, suuremat võimalust saada äraütlev vastus ja suuremat hulka viisataotlusega kaasnevaid dokumente. Tõsi, Balti riigid ja Soome ei pea neid abinõusid piisavaks.
Reinsalu oli 30. augusti hommikul riikideülese kokkuleppe saavutamise osas pessimistlik, kuid märkis, et vestlustes välisministritega tunnistavad teised EL-i riigid Venemaaga külgnevate riikide õigust sulgeda piir Vene kodanikele.
Kokkulepe piirata Vene kodanikele Schengeni viisade väljastamist oleks igal juhul samm edasi. Venemaa algatatud sõja jätkumisel aga terendaks täielik viisakeeld. Kus oleks seda nähtud, et Teise maailmasõja ühe süüdlase Saksamaa kodanikud saanuks ilmasõja ajal vabalt ringi reisida?
Kalev Vilgats
