21. detsembril täitus piiskop Thomas Vagal 40 aastat kirikuõpetajaks ordineerimisest Stockholmi Jaakobuse kirikus 1975.a. Palju õnne!
Ma kuulutan teile suurt rõõmu! Sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! (Luuka evangeeliumist 2:10 ja 11)
Need on taevast tulnud ingli sõnad karjastele keset ööpimedust Petlemma väljal. Meil pole võimalik minna ihuliselt Petlemma jõululaupäeva õhtul ega jõulupäeval imetlema Õnnistegijat lapsukesena sõimes.
Aga meil on siiski võimalik tunda Tema sündimisest rõõmu isiklikult. Ei Petlemma kaugus maakera mõõdus ega kahe tuhande aasta pikkune ajavahe suuda eraldada meid Temast.
Jeesuse sündimise ajal valitses Rooma riigis keiser Augustuse valitsusaegne rahu ka Lähis-Idas, kus praegu valitseb vägivald ja sõjaolukord. Iisraeli üle valitses raudselt karmilt kohaliku Rooma asehaldurina kuningas Heroodes Suur.
Mõni võib kinnitada, et kui oleksin siis elanud, küll ma oleksin Õnnistegijat Kristust vaatama läinud. Tõsi aga on, et väga vähesed läksid siis Teda vaatama, kuigi karjased rääkisid oma kogemustest teistele Petlemmas.
Idamaa targad kuningad tulid Jeruusalemma ja rääkisid Temast ja Tema tähest taevas, nii et kuningas Heroodes ja kogu Jerusalema rahvas sai teada selle uue kuninga sündimisest. Ka Jeruusalemast ei tulnud inimesi Petlemma, mis oli ainult kümne kilomeetri või kuue miili kaugusel Jeruusalemast.
Meie ei tea põhjust, miks inimesed ei läinud taevalist Kuningat kummardama. Mõned ei läinud kartusest Heroodese viha pärast iga võimaliku troonipärija vastu, mõned oma mugavuse või isekuse pärast. Nad pidasid oma toimetusi ja mõtteid tähtsamaks kui Taeva poolt saadetud Kuningat. Need kolm põhjust mõjutavad inimestes eitavat meelt Jeesusesse Kristusesse ka meie ajal: kas vaenulikkus või üleolevus või täielik hoolimatus Jeesuse Kristuse kui Issanda ja Päästja ning Õnnistegija vastu.
Issand Jeesus Kristus lubas meile, kes otsime Tema kui Õnnistegija tulemist ja olemist meiega: “Otsige, siis te leiate!”(Matteuse evangeelium 7:7) Meie saame otsida ja leida Teda Petlemmas vaimulikult südames ja hinges. Me läheme vaimulikku Petlemma ja sõime äärde ning Kristuslapse juurde mitme tähise juhtimisel, nagu karjased said juhtimise inglitelt ja idamaa targad kuningas taevasse tõusnud tähelt.
Igal meist on olemas Piibel, milles leiame jõuluevangeeliumi (Luuka evangeeliumi Teine peatükk ja Matteuse evangeeliumi Teine peatükk, ja sügavama tähendusega Johannese evangeeliumi Esimene peatükk), mis on sama kui inglite kuulutus oli karjastele; meil on kirik ja jumalateenistus, mis on kui särav täht ja sellest särav valgus, mis juhatab ja kutsub meid Kristuslast kummardama.
Piibli ja jõuluevangeeliumiga kaasneb jõuluõhtu jumalateenistuse pidulikkus ja koraalid. Koraalid kirjeldavad suurepäraselt samuti kui jutlused seda imet, mida karjased ja idamaa kuningad leidsid Petlemmast kui nad tulid palgest palgesse Kristuslapsega. Ka meie saame leida Kristuse ja usuliselt läbi elada Tema sündi jõulude ajal kirikus ja kodus.
Üks Eesti tuntud kirikuõpetaja ja üks eesti värsitehnika ja luulekeele arendajaist Jaan Bergmann (1856-1916) sõnastas jõulukoraali: “Hõisake, taevad”, millest siin kolm salmi:
Hõisake, taevad, ja laulge, nii maa kui ka meri:
Jeesus on tulnud, suur Jumal on liha ja veri!
Rahu Ta toob, südamed uueks Ta loob,
Täidab, mis kuulutab Kiri.
Jumal on lihas, – kes võib seda saladust mõista?
Lahti on värav, et võin mina Tema ees seista.
Petlemma läen, seal oma Päästjat ma näen,
Saan Tema õnnistust maitsta.
Ustav Immaanuel,
minugi südames sünni,
Sinust, mu Päästja, ma alati hoian siis kinni.
Ela mu sees, käi ise ikka mu ees,
Ei ma siis eksiteed kõnni!
Õnnistatud jõuluaega ja uut Issanda aastat!
Thomas Vaga,
Eesti Evangeeliumi
Luteriusu Kiriku piiskop